Neljapäeval, 19. aprillil kell 12 avatakse Estonia fuajees fotonäitus

Neljapäeval, 19. aprillil kell 12 avatakse Estonia fuajees fotonäitus

Rahvusooper Estonia viib koostöös YU Talent Mediaga läbi fotoprojekti, mille eesmärgiks on enamlevinud müütide kummutamine noorte teatrikülastajate seas. Neljapäeval, 19. aprillil kell 12 avatakse Estonia fuajees näitus, kus teatrimajas pildistatud fotode modellideks on projekti häälekandjad, Eesti seitse tuntumat sotsiaalmeedia mõjutajat: Paljas Porgand, Hensugusta, Liza Lind, Liisa Pärnpuu, Victoria Villig, Rauno Raiesmaa ja Triinu Liis Epner.

Fotosid on võimalik vaadata ka SIIT ja oma lemmiku poolt hääletada. Loosi läheb 350 € väärtuses teatripileteid. Näitus on avatud kuni 27.aprillini, teisipäevast pühapäevani, ajavahemikul 11.00 – 19.00.

Projektil on ambitsioonikas eesmärk kummutada müüte nagu näiteks „teater on kallis“, „teater on igav“ või „mul ei ole midagi selga panna“.  Projekti fotograafideks on Raimo Riberg ja Guendalina Pillisio, stilist Tiina Kärsna. Jumestuse tegid Laura Taal ja Kärt Harolski, tekstid koostas Heleri Prants. Kostüümid pärinevad rahvusooperi kostüümilaenutusest ja kauplustest Reserved, Mohito ja Parfois.

 

Algasid mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted

Algasid mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted

Sel nädalal algasid uue Eesti täispika mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted. Koomiliste elementidega psühholoogiline draama jõuab kinno 2019. aasta kevadel.

 

Filmi keskmes on nutikas, ent pisut nurgeline füüsikadoktor Sandra Mets, keda kehastab Mari Abel. Teadusele pühendunud naine kaotab ootamatult töö, ent uue leidmine ei kujune sugugi nii lihtsaks kui loodetud. Lõputus tööintervjuude karussellis tuleb Sandral seista silmitsi võimumängude, silmakirjalikkuse ja pideva kohanemisvajadusega. Film uurib, mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa.

Mari Abeli kõrval teevad filmis kaasa Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Tiina Tauraite, Henrik Kalmet, Hendrik Toompere, Hendrik Toompere juunior, Alo Kõrve, Mait Malmsten, Carmen Mikiver, Riho Kütsar, Jarmo Reha, Erki Laur, Karl-Andreas Kalmet, René Reinumägi, Peeter Tammearu jt.

Filmivõtted toimuvad põhiliselt Tallinnas ja Tartus ning kestavad aprillist juuni alguseni.

Filmi stsenarist ja režissöör on Kaupo Kruusiauk, kelle jaoks on see täispika mängufilmi debüüt. Varem on Kaupo Kruusiauk teinud mitmeid lühi- ja dokumentaalfilme, neist uusim, dokfilm “Viimane vürst” Peeter Volkonskist linastub sel sügisel.

“Sandra saab tööd” operaator on Sten-Johan Lill (“Päevad, mis ajasid segadusse”) ning kunstnik Tiiu-Ann Pello (“Deemonid”). Filmi toodab Kopli Kinokompanii, produtsendiks on Anneli Ahven.

Filmi eelarveks planeeritakse 392 000 eurot, põhirahastajateks on Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Filmi Facebooki leht: www.facebook.com/sandrasaabtood

Filmi Instagrami leht: www.instagram.com/sandrasaabtood

Foto: Triin Tenso

Mäng toiduga

Mäng toiduga

Mäng toiduga

Kunagi ei ole päris ükskõik, kas vürtsiliha või maasikavaht, neoonroheline salat või mahejahukeeks. Salatilehti võib segada ükskõik millega suhkrusest koorest basiilikumaitselise oliiviõlini. Olgu vahel on lihtsalt nälg, aga meeled tasub erinevustele ikka avatud hoida. Lõplikult ei ole päris ära fikseeritud, kus lõppeb allergia ning algab trend. Hüüatused: „OMG! Kui see kook on gluteeni vaba, siis ma hakkan ka talumatuks!” on meie tegelikkus. Toitu ei pea alati nii tõsiselt võtma, öölokaalis võib vahel ka piima tellida. Toiduga katsetamine ei ole enam kellelegi keelatud mäng.

Modellikonkursi fotod

Modellikonkursi fotod

Modellikonkurss 2017

Konkursi idee on anda võimalus erinevate kehavormide ja suurustega tüdrukutele end modellina proovile panna. Konkursi üleskutsena jagasime sõnumit: “Ükskõik kui kurvikas, sale, blond või brünett oled. Sina oled parim kunst, mis planeet Maaga on juhtunud!“

Võistlustulle astusid 9 tüdrukut ning mitte ükski neist osalejatest ei ole olnud seotud ühegi modelliagentuuriga ega vastanud standardmodelli parameetritele, kuid see oligi üks tingimustest selle konkursi korraldamise osas. Uus põlvkond soovib näha autentset moodi ja tahab tavapäraste modellide asemel näha reklaamikampaaniates iseennast.

Modellide jumestamisega tegelesid Egle AinumäeTriinu Halliste ja Kärt Harolski. Soengute eest hoolitsesid Lille Lepik ja Susanna Eerik. Stilistikaga tegelesid  Lisann Salujõe ja Saara Steinberg. Fotograafideks olid Aliis SinisaluErika Renel ja Sander Antoniak.

MODELLIKONKURSS 2017

Laura

26 aastane, Tartu

MODELLIKONKURSS 2017

Kristiina

18 aastane, Vändra

MODELLIKONKURSS 2017

MODELLIKONKURSS 2017

Anni

18 aastane, Pärnu

MODELLIKONKURSS 2017

Radhika

18 aastane, Tallinn

MODELLIKONKURSS 2017

Maria

16 aastane, Saue

MODELLIKONKURSS 2017

Barbara

15 aastane, Pärnu

MODELLIKONKURSS 2017

Kerttu

15 aastane, Tartu

MODELLIKONKURSS 2017

Lisella-Beatrice

13 aastane, Tallinn

MODELLIKONKURSS 2017

Ellinor

14 aastane, Pärnu

MODELLIKONKURSS 2017

Tuleviku töökoha kuupalga sai Käti

Tuleviku töökoha kuupalga sai Käti

Palju õnne, Käti Erit!

Käti osales tuleviku töökoha kampaanias, kandideerides “digimatusetaliaja” ametikohale.

CV-Online’i loosiratas valis tuleviku töökoha esimese kuupalga ehk 899€ (neto) võitja välja kõige populaarsemale töökohale – digimatusetalitaja ametisse – kandideerinute vahel.

Loosi tahtel osutus võitjaks Käti, kes hetkel käib lühiajalistel tööampsudel, kuid päris töökohta veel ei oma. “Küll aga otsin tööd,” ütleb ta.

Käti kirjutas oma kandideerimise motivatsioonikirjas nii: “Sobiksin digimatusetalitaja ametisse, sest usun, et kui inimene on teise ilma lahkunud, tuleks temast internetti maha jätta sobilik pilt. Selle all mõtlen, et lahkunut google’dades ei tuleks esimese asjana ette pidudel tehtud piinlikud pildid või kommentaarid kümne aasta tagusest ajast.”

Jazz is in the air

Jazz is in the air

Kaanestaari konkurssi 3. hooaeg ja  5. nädal.

Jazzirütmide saatel.

Kaanestaari konkurssi 3. hooaeg ja  5. nädal.

Seekordne fotosessioon toimus jazzirütmide saatel. Koostöös Jazzkaare ja Eesti Jazzliiduga korraldasime kaanestaari konkursi viienda vooru pildistamise ülivinges Philly Joe´s jazziklubis.

Sandri fotopartneriks osustus Mihkel Mälgand, kes on nõutud ja hinnatud kontrabassi ja basskitarri mängija nii jazz kui ka popkoosseisudes. Sügisjazzi raames astus ta üles erikoosseisus Neli Kontrabassi, mis tõi fookusesse neli väga talendikat bassimängijat. Tallinn Music Weeki jazzi laval esineb ta uues duos koos Kadri Voorandiga.

Dorise fotopartneriks oli saksofonimängija Mairo Marjamaa, kes on silma paistnud juba varasest noorusest ning koos pianistist venna Holger Marjamaaga vallutasid nad juba siis Eesti jazziklubisid. Sel aastal aktiivselt alustanud Mairo Marjamaa Kvartett võeti Eesti Jazzliidu kontserdil väga hästi vastu ning sellega astutakse üles ka kevadisel Jazzkaarel.

Pianist Joel Remmel on pärit muusikute perest, tema isa Taavo ning vend Heikko on mõlemad suurepärased kontrabassimängijad. 2011. aastal pälvis Joel Noore Jazzitalendi auhinna ning omanimelise trioga on välja antud ka mitu albumit ja planeerimisel on uus looming. Joel teeb koostööd ka Eesti ühe nõutud naisartisti Maarjaga. Fotole jäädvustasime ta modell Anete Li´ga.

Modell Elina fotopartneriks oli väsimatu trummar ning Philly Joe´s jazziklubi üks asutaja Reigo Ahven. Reigo mängib arvukates jazzansamblites, popkoosseisudes, sealhulgas Lenna bändis ning viib läbi ka trummitöötubasid lastele. Muusikute ja muusikafännide poolt tuliselt armastatud Philly Joe’s jazziklubi pälvis 2016. aastal ka Jazziedendaja tiitli.

Fotosessioonil osalesid: modellid Doris, Anete Li, Elina ja Sander, Yes Right Models modellide mänedžer Alex Castaldi, Yes Right Models Balti- ning Skandinaaviamaade esindaja Polina Rubtsova, Yes Right Models noorfotograafid Anna Kuriljonok ja Diana Olesjuk ning videograaf Giamoco Brenna. Jumestajate tiimi moodustasid Egle Ainumäe, Zoja Nova, Triinu Halliste ning Max Factor. Seongumeistriteks olid Risto Pillaroo, Raimo Suviste, RandRilu salong ning Kevin Murphy.

Rõivabrändidest olid esindatud Vero Moda, Jack & JonesEsprit ning Kopli Vintaaž. Teemakohase stilistika eest hoolitsesid EKA moestilistika eriala esimese kursuse tudengid Kadri Vahar ja Margrit Malva.

Kaanestaari konkursi suur idee on anda võimalus noortele projektis ise käed külge panna. Modellide näol on tegemist new face´idega, kes pole täna veel seotud ühegi modelliagentuuriga, kuid kelle suur soov on valdkonnas end proovile panna. Kaamera taga toimetavad kirglikud algajad fotohuvilised, kes on valmis parima tulemuse nimel kasvõi öösel töötama. Jumestajad moodustavad aga andekad noored, kes soovivad oma portfooliot täiendada. Kõiki neid noori juhendavad oma ala professionaalid, eesmärgiga aidata teha enesekindlaid valikuid edukama tuleviku suunas.

Nostalgist

Nostalgist

NOSTALGIST

Nostalgist taaselustab pensioniealiste inimeste mälestusi. Selle asemel, et leppida tüüpilise pensionipõlvega ning veeta aega puhkekülas, kus kõik apartemendid näevad ühesugused välja, kasutavad jõukad eakad 2030-ndal aastal luksust elada ruumis, mis on inspireeritud nende lemmikajastust. Nostalgist taasloob eelistatud aja ja ruumi, mida vanurid soovivad uuesti läbi elada.

Eakad ei vaja suuri muutusi. Neil on kontroll oma elu üle ja kogemused, et otsustada, millisel eluperioodil nad kõige õnnelikumad olid. Nostalgist aitabki neil luua positiivseid efekte möödunud perioodist!

Olen kümme aastat sisekujundajana töötanud ja paraku sisekujunduse lähtekoht ei ole ainult soov, et meenutada vanu häid aegu. Pigem on soov siis tellida lihtsalt klassikalises stiili kodu, mis on ehe ja ajatu stiil ning mis ajas ei muutu . 2030 on juba nii lähedal, et ma ei kujuta ette, et oluliselt midagi sellise teenuse mudelis muutub.

Kadi Jair

Sisekujundaja, Sisekujundaja Kadi Jair OÜ

Suurandmetöötleja

Suurandmetöötleja

Suurandmetöötleja

Iga kord, kui inimene sooritab ostu internetis, logib end sisse sotsiaalmeedia kanalisse või avab külmkapiukse, et valada endale klaas piima, jätab ta endast maha käitumismustri. Tema eelistuste ja eelkõige identideedi kohta moodustuva info põhjal tekib võimas andmebaas. Suurandmetöötleja ülesanne ongi koguda, välja arvutada ja interpreteerida infot inimeste kohta ning muuta see ettevõtte jaoks väärtuseks.

Kui sulle meeldib teha suured liitideed lihtsaks ja arusaadavaks, siis on see positsioon just sinu jaoks.

See on väga kiiresti ja suurelt muutuv valdkond. Kui praegu on selline andmetöötlus, mis põhineb andmete digitaliseerimises ehk siis ankeedid, lepingud, ostuarved, viiakse alles digikujule. Tõenäoliselt 2030 on enamus andmed juba digitaalsed ning enamus andmetöötlust teevad juba robotid.

Millist haridust täna on vaja, et tulevikus olla suurandmetöötleja? Oleneb millist etappi ta tegema läheb. Andmetuvastajana võibolla seal ei olegi väga spetsiifilist haridust tarvis, kiirus ja täpsus on oluline. Kui aga juba analüütikat tarvis, siis tuleb kasuks tõenäoliselt programmeerimisoskus. Kes teab, mis võimalused 2030ndal aastal tehnoloogiliselt olemas on.

Allen Matt

Juhatuse liige, Nordis OÜ