Selgusid tänavused Kuldnõela ja Hõbenõela nominendid

Selgusid tänavused Kuldnõela ja Hõbenõela nominendid

Moe- ja disainiekspertidest koosnev žürii on Eesti disainerite seast välja valinud nominendid, kes kandideerivad tänavu Kuldnõela ja Hõbenõela auhindadele. Kodumaa kõige mainekamate moeauhindade võitjad selgitatakse välja oktoobrikuise Tallinn Fashion Weeki raames toimuval Kuldnõela galal.

Eesti moedisaini auhinnaga Kuldnõel tunnustatakse silmapaistva moelooja järjepidevat tööd vähemalt viie viimase aasta vaates. Silmas peetakse kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, samuti pööratakse tähelepanu müügiedule ning ekspordivõimekusele.

Kuldnõela kõrval antakse välja ka Hõbenõel, millega pärjatakse julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest moelooja, kaubamärk või kollektsioon, mis on olnud viimase aasta kõige silmapaistvamaks komeediks meie moetaevas.

Kuldnõela žürii koosseisus Kristi Pärn-Valdoja (ajakirja Säde peatoimetaja), Piret Puppart (EKA moedisaini osakonna juhataja), Kristina Herodes (Postimehe moeajakirjanik), Urmas Väljaots (moeajakirjanik), Britta Ratas (Kaubamaja turundusdirektor ja ajakirja Hooaeg peatoimetaja), Filippo Caroti (moefotograaf) ja Aljona Eesmaa (Portail.ee asutaja ja peatoimetaja) on valinud nominentideks järgnevad moekunstnikud ja kaubamärgid:

Hõbenõela nominendid

Inga Vatsk-Laasner, kaubamärgiga I V L

I V L on Inga Vatsk-Laasneri omanimeline kaubamärk, mille puhta joonega lõigetest kumab mõjutusi tänavamoest, nõukogudeaegsetest veidrustest, pidutsemisest, kunstist, muusikast, Setumaa metsadest ja pikkadest autotrippidest Itaaliasse. I V L ei arvesta kellegi nõudmiste ega turu vajadustega, vaid on limiteeritud autorilooming ning kajastab Inga enda visioone moest, kelle käekirja on aidanud välja töötada pikaajaline modelli- ja stilistitöö. I V L kõnetab naist, kes hindab lihtsat, kuid ideelt luksuslikku joont ning kelle soov kannab ta kleiti otsides kaugemale lähimast poest.

Žüriiliige Aljona Eesmaa kommenteerib Inga Vatsk-Laasneri loomingut järgnevalt: “Inga on ideaalne näide tõelisest sähvatusest meie moemaastikul. Tegelikult on ta kohalikul moeskeenel toimetanud juba aastaid ning tema stilistikalahendused ja esimesed katsetused moedisaini vallas on saanud palju positiivset vastukaja. Eelmisel aastal üllatas ta aga meid kõiki – ja seda ääretult positiivses võtmes – ning tuli lõpuks välja selle kauaoodatud moemärgiga, mis tema loomingut koondama asus. Inga julged katsetused oma esimeses kollektsioonis, kus kohtusid nii puhtad jooned, tänavamoe mõjutused kui ka nõukogudeaegsed veidrused, olidki need, mis tegid ta meie silmis disainerina Hõbenõela vääriliseks.”

Katrin Aasmaa

Katrin Aasmaa on oma loomingus seadnud sihiks millegi, mida Eesti moemaastikul väga tihti ei kohta – ta keskendub meestemoe loomisele ning on disainis au sisse tõstnud julge huumorimeele. Tema loomingut läbivad tugevad postsovetliku kultuuriruumi ja situatsioonikoomika jooned, näiteks inspireerub ta nolkide seiklustest Lasnamäel, Keskturgu ümbritsevast tänavastiilist ning Mustamäe paneelmaja korteriga seonduvast nostalgiast. Katrini tugevuseks on läbimõeldud stilistika, millega ta seob üheksakümnendate Eesti ja kaasaegse tänavamoe, hõrgu getoglämmi ja sovetliku nostalgia, pöörased aksessuaarid ja läbimõeldud rõivadisaini. Oma peamiseks sihtgrupiks peab Katrin Aasmaa “ladnasid patsaane”, kelles peitub ühtaegu nii eputrilladele omast edevust kui ka kuhjaga eneseirooniat.

Žüriiliige Aljona Eesmaa kommenteerib Katrin Aasmaa loomingut järgnevalt: “Katrin Aasmaa nime on üha enam hakatud seostama selliste sõnapaaridega nagu “Eesti meestemoe lootus” või “Eesti moeskeene tulevikutalent”. Tema puhul väärib tõesti omaette aplausi juba see, et olles alles nooruke disainer, kelle ees on kõik teed ja suunad valla, on ta otsustanud jääda pidama Eestisse ning seadnud sihiks just meestele suunatud moe loomise. Ennast eeskätt post-Soviet moedisaineriks tituleeriv Katrin on seni jäänud heas mõttes silma erinevatel noorte moekonkurssidel, kuid tänavu leidsime, et ta on piisavalt küps võtma kanda just Hõbenõela nominatsioon.”

Liisa Soolepp

Liisa Soolepp loob omanimelise kaubamärgi alt kudumeid, mis on oma ajatus lihtsuses meeldejäävad, kvaliteetsed ja praktilised. Oma loomingus mängib ta palju faktuuridega, soovides parimal võimalikul moel tuua välja materjali ilu. Disainiprotsessis on loobutud moemaailmale omasest hooaegade süsteemist ja pigem arendatakse pidevalt edasi ajatut nn capsule seeriat, kus kohtuvad naturaalsed materjalid, lihtsa joonega lõiked ja disaineri loomingule iseloomulikud mahulised faktuurid. Vastutustundliku moe toetajana soovib Liisa Soolepp läbi oma loomingu tuua rõivastesse rohkem tähenduslikkust ning sõnab, et riided on tema jaoks kui talisman, mille abil saab luua inspireerivat ruumi ning muuta päeva ja olemist.

Žüriiliige Aljona Eesmaa kommenteerib Liisa Soolepa loomingut järgnevalt: “Põhjamaiselt karge käekirja poolest tuntud Liisa Soolepp väärib seda nominatsiooni, sest just viimasel ajal on olnud näha tema visuaalse keele tugevnemist. Liisa ei jookse kaasa moetrendidega ning annab kollektsioone ja uusi tooteid välja just temale sobivas tempos ning just tema moemärgile omases võtmes. Lisaks on see nooruke disainer jäänud hiljuti silma oma rahvusvahelise haarde poolest ning kahtlemata väärib alati tunnustust see, kui Eesti disainer jõuab New Yorgi või mõne teise suure moemeka lavale.”

Kuldnõela nominendid

Hanna Haring, kaubamärgiga Monton

Montoni naisterõivaste peadisainer Hanna Haring hindab ja loob visuaalselt intrigeerivat, kuid praktilist disaini, mis ühendab maailma juhtivad moetrendid unikaalse disainikäekirjaga. Hanna on Montoniga olnud seotud ligikaudu kaheksa aastat ning on koos tugeva disainitiimiga loonud Montonist Baltikumi suurima moebrändi, mis tegutseb tänaseks juba rahvusvahelisel tasandil. Oma disaineritöös ammutab Hanna ohtralt informatsiooni ümbritsevast maailmast ja kaasab loomingusse ühiskonda puudutavad teemad, mis aitavad ette tunnetada nii üldiseid trende kui ka inimeste tarbimisharjumusi. Koos Montoni disainitiimiga peab ta tugevalt lugu ka ümbritsevast loodusest ja loomadest, peegeldades mõlemat oma tegevustes ning väärtustades oma igapäevases töös loovat mõtlemist, mugavust, kvaliteeti ja trendikust.

Žüriiliige Kristina Herodes kommenteerib Hanna Haringu loomingut järgnevalt: “Montoni viimase aja etteasted on suutnud huvi äratada ka kõige moekaugemates kodanikes ning maalinud Eesti suurte ja säravate tähtedega maailmaareenile. Olümpiakollektsioon “1918” ühendas kodumaiseid aktiviste ja äratas positiivset tähelepanu kogu maailmas, tehes seda nii minimalistlike, stiilipuhaste ja rafineeritud vahenditega, millega suudavad osavalt žongleerida vaid disainimaailma tipptegijad. Esiletõstmist väärib ka erikollektsioon “Vabadus”, sest teha midagi südamlikku ja eestlasikku, ent värskel viisil – see on disainimaailmas tõeline kübaratrikk! Eredalt tõusis esile ka Montoni etteaste eelmise kevade Tallinn Fashion Weekil ning tasub ära mainida, et üks selle kollektsiooni kuulsamaid tooteid jõudis samal kevadel ka Eesti esindaja Laura seljas Eurovisiooni meelelahutuskarusselli ja teenis Eesti disainile plusspunkte sealgi!

Montoni selja taga seisab korralik raskekahurvägi erksaid talente, kuid panna kogu masinavärk sellise õlitatusega liikuma, siis see eeldab päris kindlasti väga selge ja julge visiooniga peadisainerit. Brändi pidulikuks 15. sünnipäeva-aastaks seati sihiks tavalisest tasemest kõvasti kõrgemale lennata ning moetaevas midagi märkimisväärset korda saata. Ääretult julge ambitsioon – mood on mäng, kus panused ja riskid on suured, kuid see õnnestus neil suurepäraselt! Kes hulljulgelt ei unista, see ka kõrgele ei tõuse.”

Kriss Eglite, kaubamärgiga New Vintage by Kriss

Ehtedisainer Kriss Eglite ja tema bränd New Vintage by Kriss on moesõpradele juba aastaid teada. 2011. aastal alguse saanud kodumaine NVBYK loob ehteid, mis mängivad vastandlike vormide ja karakteriga kividega, säilitades samas ehte kantavuse ning lihtsuse. Igas NVBYK kollektsioonis ja disainis on oma sõnum, mis toetab ja ülistab kandjat just sellisena nagu ta on ning peegeldab ehedalt Krissi enda eesmärki, milleks on julgustada naisi unistama suurelt, unustama reeglid ja panna nad kogu täiega elama. Seitsme tegutsemisaasta jooksul on NVBYK kaasa löönud ka mitmes koostööprojektis, näiteks algatas Kriss eelmise aasta novembris Eesti disainerite ühisprojekti “Mine metsa!”, mis on osaliselt ood kodumaisele metsale ning samas meeldetuletus, et meil on õnn nautida loodust ja kõike selles leiduvat veel vabal ning harjumuslikul moel. Lisaks tublidele projektidele kompab Kriss edukalt ka välisturge ning nii on tema loodud ehted nüüdseks müügil ka Araabia Ühendemiraatides, Lätis, Leedus, Rootsis, Taanis, Soomes, Iisraelis, Saksamaal ja Šveitsis.

Žüriiliige Kristina Herodes kommenteerib Kriss Eglite loomingut järgnevalt: “Kriss on ehtekunstnikuna alati mõelnud nagu moelooja – nii leidis žürii üksmeelselt, et teda “põhjendatud erandina” Eesti mainekaimale moeauhinnale nomineerida. Krissil on selja taga särav loominguline aasta ning tema vaade juveelimaailmale tabab globaalset trendibiiti ainulaadsel moel. Siiski hoiak, mis päästab juveelid aardelaegaste hämarusest ja soovitab neid igapäevaselt kanda, et oma isikupärale moekat vunki juurde keerata, on kõige elujõulisem hoovus ja vaade täna.

New Vintage by Krissi ehtekollektsioonide isikupärane joon äratab tähelepanu ning on äratuntav mistahes maailmapunktis, samuti on kollektsioonides selge järjepidevuse pitser. Eestlased armastavad Krissi suure karakteriga ehteid, kuid neid saadab stabiilne edu ka Põhjamaades, Baltikumis ning kaugemalgi, sest NVBYK ehtemaiaste huviliste hing ulatub Euroopa riikidest Dubai ja Iisraelini.”

Kristel Kuslapuu

Kristel Kuslapuu on olnud Kuldnõelale nomineeritud varemgi ning on oma loominguga pälvinud tähelepanu nii siin- kui sealpool riigipiiri, olles jätnud märgi isegi sellistesse väljaannetesse nagu Vogue Italia ja One Magazine ning astudes üles nii Tallinna, Riia, Kiievi, Londoni kui ka New Yorgi moenädalatel. Tema disainikeel kõneleb skulptuurselt suurtest ja pehmetest vormidest, millele lisab karakterit edevate värvide ja julgete mustrite omavaheline armumäng. Kristeli kudumid sünnivad läbi iroonia ja klišeede, tänu millele ujub tema looming justkui vastuvoolu selle tõsidusega, mida kodumaine rõivaloome üldjuhul taga ajab. Materjalidest peab Kristel tähtsaks naturaalseid lamba-, kitse- ja kaamlivillast lõngade kasutamist, millest sünnivad kudumid, mille kandja ei pea Kristeli sõnul enese õigustamiseks või mugavalt tundmiseks kohe kindlasti valima sugu.

Žüriiliige Kristina Herodes kommenteerib Kristel Kuslapuu loomingut järgnevalt: “Moemaailm jumaldab pööraseid loovhuligaane – seda teab iga ambitsioonikas noor, aga on suur vahe, kas tegu on paugutamisega efekti pärast või sellel, kui sinus lihtsalt pulbitseb ja säriseb originaalsust, mis iga järjekordse käsitsikootud silmuse kaudu end maailmale veelgi enam nähtavaks teeb. Kristel on uskumatult värvikas nähtus! Hoolimata moemaailma tavalisest pragmatismist, mis kipub õige paljudel kõik isikupärased sakid tasahilju sirgeks triikima, on tema leidnud oma ainulaadse telje, mis muutub kord-korralt unikaalsemaks! Ta on tõesõna talent, kelle värske loomingu lavalejõudmist tasub hinge kinni pidades oodata. Kutsed maailma moenädalaile eri paigus ja hiljutine “One to Watch” tiitel superkonkurentsitihedal moerindel on auga välja teenitud. Kristeli käekiri on väga provokatiivne, kontrastne, vormijulge ja silmatorkav. Ta kasutab kartmatult irooniat ja klišeesid, kuid peidab oma loomingusse mitmekihilisi teateid. Natuke nagu ühiskonnakriitik, psühhoanalüütik ja tulevikku ennustav oraakel üheskoos, kes varraste kaudu uut reaalsust välja nõiub.

Võimalik, et kui täna haarata nööbist mõnel trendianalüütikul või stiiligurul kusagil moepealinnas, võib Kristel Kuspaluu suure tõenäosusega olla ainus Eesti moetalent, kellest ta kuulnud on.”

Kuldnõela ja Hõbenõela kollektsioonid jõuavad lavale sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, 17. oktoobril Kultuurikatlas toimuval Kuldnõela galal. Kuldnõela esitleb Kaubamaja ja sügisest Tallinn Fashion Weeki Absolut.

Seentest kasvatatud peakatted jõuavad moelavale

Seentest kasvatatud peakatted jõuavad moelavale

Sel nädalavahetusel toimuva Moekuulutaja üritusel tulevikumoodi esitleva etenduse aksessuaaridena jõuavad lavale peakatted, mis on moelooja Mariliis Niine ning teadlase Erki Nagla koostööna valminud seentest kasvatatud materjalist.

Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna magistrantuuris õppiv Niine on juba terve esimese semestri tegelenud seentest naha kasvatamisega. “Peamiseks ideeks on seeneniidistiku kasvuomaduste kasutamine,” avaldab moedisainer. “Kasutame seda niidistikku liimina, mis kasvab läbi pudeda substraadi, milleks on rukkiterad.” Niine sõnul kasutatakse peakatete kuju saavutamiseks vorme, mis on õmmeldud kilest ning spetsiaalselt vilditud ja aurutatud mütsidest – need on peakuju järgi välja viilitud penoplasti plokkidest ja ka majapidamises leiduvatest esemetest nagu kausid, vaasid jms.

Moelooja arvates on tegemist tõelise tulevikumaterjaliga, mille potentsiaal on meeletu. “Seenenahast saab luua nutikaid materjale ja erinevaid kasulikke detaile nii moe-, arhitektuuri- kui ka ehitusvaldkonnas,” kinnitab Niine. “Miks mitte tulevikus ka mitmesuguste kunstmaterjalide aseainena – moevaldkonnas saab see edaspidi asendada näiteks loomanahkade kasutamise.” Disaineri sõnul on Eestis sellise materjali jaoks soodne kasvukeskkond ja biosfäär.

Kogu protsess toimub laboris ning on erinevalt tavapäraselt vägagi keskkonnakahjuliku mõjuga rõivatööstusest igati loodussõbralik. “Minu unistuseks on kasvatada kunagi riideid vormides, ilma ühegi õmbluseta,” avaldab Niine. “Senised katsetused on tõestanud, et seda on võimalik teha, mis annab indu tehnikaid veel paremaks saada. “

 

 

Tartu Kaubamaja keskuses toimuva Moekuulutaja erietendus tulevikumoest jõuab lavale laupäeval, 10. märtsil kell 14. Etenduse stilist Mariliis Niine on valinud rõivad kodumaiste disainerite loomingust, mida täiendavad tema enda loodud uudsest materjalist peakatted. Üritus on kõigile tasuta. Lisainfo www.tartukaubamaja.ee ja www.facebook.com/tartukaubamaja

Goldwell tutvustas uusimaid juuksetrende

Goldwell tutvustas uusimaid juuksetrende

Möödunud pühapäeval, 4. märtsil toimus Swissotelis Goldwelli ColorZoom`18 koolitus, kus Goldwell tutvustas selle hooaja kuumimaid juukselõikusi, värvi- ja soengutrende.

Koolitusel esitles Goldwell oma uusimat, kergelt futuristliku olemusega trendikollektsiooni Elemental, mida iseloomustavad looduslikud värvid ja pastelsed toonid, pehmete ja karmide joonte ürgne kooslus juukselõikuses ning õhulise ja kerge tekstuuriga soengud.

Kollektsioon ühe autori, rahvusvahelise tippstilisti ja Goldwelli ColorZoom loomingulise tiimi liikme Sascha Haseloffi sõnul on selleaastased juuksetrendid inspireeritud loodusjõududest ja moodsast tehnoloogiast. Põhinevad need üldistel moetrendidel, kus tänavu on märksõnadeks samuti looduslähedus, aga ka silmapaistvus ja omanäolisus.

Pastelsed toonid on tippjuuksuri ja Goldwelli koolitaja Helen Heinroosi sõnul juuksetrendide maailmas tänavu äärmiselt trendikad. Selleaastasteks moevärvideks on näiteks helesinine, grafiidihall ning Heleni enda vaieldamatu lemmik pastelne lilla.

Moetoonides on tänavu inspiratsiooni saadud mineraalkristallidest – kvartsist (pastelne lilla), asuriidist (pastelne sinakas või roheline), spessartiinist (pastelne oranžikas), terrakotast (matt punane) ja grafiidist (hallikas värv). Heinroosi sõnul võib neid kõiki võib kanda nii puhtalt kui kombineerituna naturaalsete, maalähedaste toonidega, mis koos annavad juustele mõnusa õhulisuse ja liikuvuse. Iga värvipaleti ringis leiab erinevaid värvinüansse, heledast tumedamani või mahedamast intensiivsemani.

Soengud ise on tänavu pigem lihtsad ja tagasihoidlikud, oluliseks märksõnaks on õhuline ja kerge tekstuur. „Kõik on hästi õhuline, kerge ja hõljuv – jättes mulje, et soeng on justkui kiiruga kodus ise sätitud, mitte juuksuris tehtud,“ ütles Heinroos.

Lisaks kuumimate juuksetrendide esitlemisele jagasid tippjuuksurid koolitusel praktilisi teadmisi, kuidas luua uusimatest trendidest inspireeritud juukselõikusi ja värvilahendusi.

GolorZoom on Goldwelli iga-aastane koolitus, kus esitletakse uusimaid juuksetrende ning jagatakse juuksuritele praktilisi teadmisi, kuidas luua värsketest trendidest inspireeritud soenguid.

Goldwell on rahvusvaheliselt tuntud eksklusiivsete juuksehooldusvahendite tootja. Goldwell on alguse saanud 1948 aastal Saksamaal ning on tänasel päeval üks populaarsemaid professionaalseid juuksehooldusvahendeid tootev ettevõte kogu maailmas.

Lastemoes domineerivad pastellid, mässumeelsus ja troopika

Lastemoes domineerivad pastellid, mässumeelsus ja troopika

Kevad ei ole enam kaugel, isegi kui välja vaadates seda hetkel väga uskuda ei suuda. Sellegipoolest on esimesed kevademärgid juba
kohal – sel nädalavahetusel Tartus toimuva Moekuulutaja moelaval. Traditsiooniliselt saab ürituse teisel päeval uudistada lastemoodi – pisimad modellid esitlevad värskeid trende, mille on kokku pannud stilist Karis Kuusk. Naise sõnul näeb algaval kevad-suvisel hooajal lastemoes palju sooje ja pastelseid toone. “Helesinine ja beebiroosa särtsu andva kollasega teevad suvise riietumise lõbusaks,” rõõmustab Kuusk. Stilisti sõnul ei saa üle ega ümber ka musta-valge kombinatsioonist, mis toimib igal aastal ja igal hooajal. Kuuse sõnul saab musta suvisemaks muuta, kui selle juurde lisada pehmeid oliivi- või liivakarva aksessuaare, jalatseid jms. “Lastemoes kumab läbi mässumeelsus ja taotuslik lohakus – suured logod ja tekstid särkidel, pusadel ning kasutusel on ka palju nahka,” kinnitab stilist. “Vastukaaluks pehmendavad seda stiili romantilised volangid, plisseer ja suured lipsud, mis on oma mõjutustega meieni tagasi jõudnud 80ndadest aastatest.” Moeeksperdi sõnul on oma jälje jätnud hiljutine populaarne noortesari „Stranger Things“, mis tutvustas noortele 80ndate hõngu ja trende.

Lastemoe stilist ja Sand in Your Shorts blogi looja Kirsi Altjõe lisab, et minimalistlike pastellide ja jõuliste kontrastide kõrval on sel hooajal moes ka lopsakad troopilised mustrid. “See trend ei ole uus, juba mitmendat hooaega kohtame näiteks sisekujunduses troopilisi taimi ja nende erinevaid elemente – kaktuseid ja ananasse, palmipuulehti ja eksootilisi linde,” kinnitab Altjõe. “Seega pole ime, et ka ka lastemood on inspireeritud samast temaatikast.” Kaks ehedat näidet sellele trendile tulevad Lõuna-Euroopast: moebrändid Dolce & Gabbana ja Boboli on lummatud troopikast ja ei jäta seda armastust enda teada, vaid on maalinud peaaegu kogu kollektsiooni lopsakalt rohe-lilleliseks. Kui Dolce & Gabbanna disaineriduo eelistab klassikalisi suureõielisi troopilisi taimi ja lilli, siis Boboli kevad-suvine kollektsioon on pigem 70ndatest inspireeritud. “Kui vaadata ettepoole, siis suurem trend on jätkusuutlik mood, mis tähendab, et hooajaliselt pole nii suuri stiilimuutusi oodata, pigem panustatakse kvaliteeti ja mugavusse,” lisab stilist. “Klassikalisi peokleite ja ülikondi, mida laps jõuab kanda vaid korra, jääb catwalkidel aina vähemaks, ka pidulikel puhkudel eelistatakse mõelda praktiliselt – kas ma saan seda seelikut või pintsakut hiljem veel kanda? Julgetakse rohkem eksperimenteerida ja tunda end vabalt, isiksusena.” Kodumaisest lastemoest toob Altjõe välja kergeid jopesid loova brändi Pengu.In Kids. “Kui teha sel kevadel üks praktiline os, siis meie kliimasse sobiv kerge sulejope on täpselt see, mida mina soovitaksin,” kinnitab Altjõe.

Moekuulutaja toimub sel nädalavahetusel, 10. ja 11. märtsil Tartu Kaubamaja keskuses. Lastemoodi saab uudistada pühapäeval kell 12 ja 14. Ürituse päevajuhid on Inga Lunge ja Andres Torm, üritus on kõikidele tasuta. Lisainfo www.tartukaubamaja.ee ja
www.facebook.com/tartukaubamaja

Aasta oodatuim moesündmus ERKI Moeshow tuleb taas!

Aasta oodatuim moesündmus ERKI Moeshow tuleb taas!

Andekad moeloojad, julged modellid ja hullumeelsusi armastav publik, rõõmustagem – ERKI Moeshow tuleb taas! 26. mail toimub Eesti pikima ajalooga moedemonstratsioon juba 31. korda.

Sarnaselt mõningatele varasematele aastatele, on Eesti Kunstiakadeemia loonud sel aastal ERKI Moeshow korraldamiseks jällegi spetsiaalse õppeaine, mis annab tudengitele nii teoreetilise kui praktilise kogemuse suurürituse läbiviimisest. Alates värskelt alanud märtsist on legendaarse moeshow korraldamine taas täielikult EKA üliõpilaste käes.

Üks põhilisi erinevusi võrreldes eelnevate aastatega on see, et peakorraldajaid pole mitte üks, vaid hoopis neli, kellest igal ühel enda spetsiifiline vastutusvaldkond. „Oma panuse suursündmuse õnnestumiseks annavad EKA disaini-, arhitektuuri- , kunsti- ja moetudengid, kes on juba jaotunud erinevatesse meeskondadesse ja oma ülesannetesse täielikult sukeldunud,“ ütles üks peakorraldajatest Grete Nagel. „ERKI’ga ei ole varemalt meist keegi seotud olnud, kuid meil on suurepärased juhendajad, kes läbi terve protsessi meie kõrval seisavad,“ lisas ta.

Käesoleval aastal soovib ERKI Moeshow juhtida inimeste tähelepanu privaatsusele nii virtuaalses kui meid ümbritsevas maailmas. Turvaaugud, identiteedivargused, andmete kergekäeline jagamine – need on vaid mõned näited meid ümbritsevatest ohtudest, millele meeskond tähelepanu juhtida kavatseb.

Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm sõnas, et ehkki Kunstiakadeemia nõukogudeaegne nimi ERKI hakkab unustuste hõlma vajuma ja vanematele generatsioonidele lisab see sündmusele vahva retronoodi, on tegu siiski täies elujõus üritusega. “Moeshow, mis algatati 1982. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi tudengite poolt, on kujunenud oluliseks hüppelauaks kõigile noortele disaineritele. ERKI-st on saanud üks oodatumaid moesündmusi Eestis tänu moeloojate kastist välja mõtlemisele ja kasvavale professionaalsusele,” lisas Kalm.

ERKI Moeshow 2018 toimub 26. mail ning konkurss kavandite saatmiseks algab TÄNA, 5. märtsil. Tööd tuleb kohale tuua Eesti Kunstiakadeemia fuajees asuvasse valvelauda või saata need postiga aadressile Estonia pst 7. Konkursi tähtaeg on 28. märtsil kell 17:00.

 

Tutvu reglemendi ja lisainfoga SIIN

 

Vaata ka videot 2017. aasta pöörasest juubelisündmusest:

<iframe src="https://www.facebook.com/plugins/video.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2FERKIMoeshow%2Fvideos%2F10155445259074618%2F&show_text=0&width=560" width="560" height="315" style="border:none;overflow:hidden" scrolling="no" frameborder="0" allowTransparency="true" allowFullScreen="true"></iframe>
Moeteadlikuimad eelistavad sel kevadel ruute ja täppe

Moeteadlikuimad eelistavad sel kevadel ruute ja täppe

Igal hooajal rõõmustavad moesõpru uued suunad, mille hulgast endale sobivaimad välja valida. Moelooja Britta Laumets, kelle stiliseeritud moekomplekte saab hinnata juba järgmisel laupäeval Tartu Kaubamaja keskuses toimuva Moekuulutaja laval, tutvustab oluliseimad algava kevad-suvise hooaja trende.

Peale pimedat ja üksluist talve võib kevadele vastu minna vägagi värviliselt. “Moes on pastelsed toonid nagu lavendel, roosa, sidrunikollane või pardimuna sinine,” kinnitab Laumets. “Tõeline üllataja on ka kollane – moelavadel on näha erinevaid kollaseid toone pastelsest sidrunikollasest kuni kriiskava päikesekollaseni välja.”

Kellele roosamannavärvid kohe kuidagi ei sobi, võib aga selga tõmmata julge punase – see on stilisti sõnul jätkuvalt tõeliseks hittvärviks nii aksessuaarides kui ka rõivastes.

Mustrites domineerivad nii ruudud kui ka täpid ja mummud. “Ruudud on moepildis olnud juba mõnda aega ning ka sel kevadel on nad otsustanud end kehtestada,” tutvustab Laumets. “Kuigi enamasti on ruute näha eelkõige sügishooaja kollektsioonides, siis algaval kevadel jätkavad ruudud oma jõulist pealetungi.”

Moeeksperdi sõnul ei saa üle ega ümber ka täppidest ja mummudest. “Tegemist on taaskord trendiga, mis sügise lõppedes unustusehõlma ei vajunud, vaid uue hooga kevadesse põrutab,” sõnab stilist. “Erineva suurusega täpid ja mummud on sellel kevadel kindlad lemmikud.”

Materjalidest valivad kõige moeteadlikumad välja kangad, mis on läikivad ja justkui märja väljanägemisega. “Võidukäiku jätkab ka teksa, mis ei lähe vist ealeski moest,” naerab Laumets. “Sel kevadel on moes kanda üleni teksat ning lisada veel mõned kihid teksat peale!”

Stiilidest domineerib kevad-suvisel hooajal nii ootamatu ja küllustlik kui ka vastandina põhjamaine minimalism ning elegantsus. “Mugavuse hindajatele sobib muidugi sportlikust vabaaja rõivastusest inspireeritud stiil,” muigab stilist. “See on hea valik tänapäeva kiire elutempoga inimestele – mugavus, mugavus ja veelkord mugavus!” Naise sõnul on see trend endiselt aktuaalne ning ei ole veel kuhugi kadumas.

Üheks kõige olulisemaks tooteks on kevade saabudes – üllatus-üllatus – trench coat ehk vihmamantel. “See ajatu klassika on endiselt moes, aga ülerõivale on mõnusat vinti peale keeratud,” avaldab Laumets. “Kohata võib erinevaid trikke – rekonstrueerimist, kiiksuga detailide lisamist, vormiga mängimist, samuti kangastega miksimist.”

Britta Laumetsa stiliseeritud moeetendusi algava hooaja oluliseimate trendidega saab uudistada laupäeval, 10. märtsil kell 12 ja kell 15 Tartu Kaubama keskuses toimuval Moekuulutaja üritusel. Täpsem info www.tartukaubamaja.ee või www.facebook.com/tartukaubamaja

100 aastat Eesti naiste ilu

100 aastat Eesti naiste ilu

Noored ilueksperdid tegid Eestile kingituse ja panid ühte videosse 100 aastat Eesti naiste ilu.

Diana Drobot, Helerin Mölder, Angeline Sytnik, Getlyn Puri ja Sander Aavere uurisid välja Eestis sajandiga läbi käinud moe- ja ilutrendid ja panid need videosse kokku.

„Panime Eesti naiste viimase saja aasta ilu- ja moetrendid ühte videosse. Esitleme ilu ja moodi aastast 1919 kuni 2018. Video tegemine oli väga põnev ning lõbus!” ütles blogija Helerin Mölder.

„Kõige keerulisem oli taasluua saja aasta taguseid looke,“ meenutab Helerin video tegemist. Vesilokkide tegemine ja ajastutruu kostüümi leidmine oli väljakutse. Samas praeguse aastatuhande alguse taasloomine oli lihtne. „Kleit selga ja natuke huuleläiget.“

Video tegemist toetasid Voka Avatud Noortekeskus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ning essence, mille meigitooted sobivad nii eelmise sajandi glamuurse meigi loomiseks, kui ka käesoleva aastatuhande alguse cooli looki lihviks

Blogi: http://www.helerinmolder.com/2018/02/100-aastat-eesti-naiste-ilu.html

Marina Kaljurand kasutab moe sõnumit rahvusvahelises poliitikas

Marina Kaljurand kasutab moe sõnumit rahvusvahelises poliitikas

Foto: erakogu

Marina Kaljurand on rikka kogemustepagasiga naine, kes ei karda ka huvi moe vastu demonstreerida. Vastupidi, ta kasutab moodi sõnumina rahvusvahelises poliitikas. Samal ajal toonitab ta, et moe teemadel võiks eksisteerida sisuline diskursus, mitte ainult võimalus klikkide teenimiseks. Lisaks arvab Marina, et väga oluline on julgus, julgus oma seisukohti esitada ja küsida küsimusi. Tema sõnul peavad naised hakkama küsimusi esitama.

Millega hetkel tegelete?

Ma juhin rahvusvahelist küberstabiilsuse komisjoni, mille koosseisu kuuluvad erinevate kogemuste ja taustaga 28 volinikku erinevatest riikidest. Nende seas on näiteks Harvardi Ülikooli professor Joseph Nye, Ameerika endine esihäkker Jeff Moss, erasektori esindaja Venemaalt kui ka akadeemik Hiinast.

Alustasite oma karjääri Välisministeeriumis. Kuidas Te sinna sattusite?

Minu esimene töökoht Välisministeeriumis oli Pressi ja meedia osakonnas 1991. aastal, kus koostasin pressiülevaateid tollasele välisministrile Lennart Merile.  Kuna valdan vene keelt emakeelena, lugesin igal hommikul venekeelseid ajalehti ja kirjutasin nende kohta kokkuvõtteid. Samasugust tööd tegid Lennart Merile ka teised, aga erinevatest keeltest nagu soome, prantsuse ja saksa keel. 1991. aastal oli Välisministeerium täis noori inimesi, kes said võimaluse uut riiki üles ehitada. See oli väike sõpruskond, sest Lennart Meri otsustas, et ta ei soovi kasutada ühtegi nõukogudeaegset diplomaati ja nii ta alustaski uute inimestega. Siis ei olnud meil veel selgustki, et juba sama aasta augustikuuks on meil oma riik. Ma olin tollal Välisministeeriumi 21. töötaja. Tänaseks on Välisministeeriumis üle 600 töötaja.

Mida kujutab endast diplomaadi amet ning mis on suurimad valearvamused selle ameti kohta?

Suurim valearvamus on, et diplomaadi elu on väga glamuurne – suured peod ja uhked kleidid. Tegelikult on diplomaadi elu väga sarnane ametniku omaga, kus peab palju kirjutama, informatsiooni analüüsima ja suhtlema. See on väga süsteemne töö ja palju on arvuti taga istumist. Selle ameti teeb eriliseks asjaolu, et pea pool oma karjääri ajast töötad välismaal.

Minu karjääri puhul on olnud lisaks keskkonna muutumisele oluline roll ka teema muutumisel. Eesti Välisministeerium on väike ja me ei saa lubada endale erialaspetsialiste, kes tegelevad ainult mingi kindla teemaga – olgu see siis julgeolek, arenguabi või keskkond, näiteks. Eesti diplomaadid on generalistid ning peavad omama oskust kohanduda ja töötada uute teemadega. Ma olen praegu 55-aastane ja olen pidanud iga kolme-nelja aasta tagant midagi uut juurde õppima. Ma alustasin pressiosakonnas, siis töötasin juristina, seejärel konsulina, siis olin asekantsler kaubandus- ja arengukoostöö osakonnas. Osalesin Eesti liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga. Seejärel juhtisin Eesti liitumist Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (inglise keeles OECD toim.). Valdkondi, millega olen töötanud, on olnud väga palju.

Foto: erakogu

Millised oskused on Teid aidanud diplomaadi ameti juures ning kuidas kohandute uue keskkonna ja teemaga?

Suursaadikuna uues riigis on algus ikka raske. Ma püüan enne selle riigi kohta palju teada saada, aga üritan palju ka inimeste, kellega kohtun, kohta teada saada. Ma usun, et inimlik lähenemine on väga oluline. Näiteks, kui ma kohtusin John Kerry’iga (USA välisminister 2013–2017 toim.), siis teadsin, et ta on koeraomanik. Ma ei alustanud juttu koertest, kuid keset kohtumist küsis ta minu käest, et kas ta võib oma koera, kelle nimi on Diplomaat, sisse kutsuda. Ta teadis, et ka mina olen koerainimene ja muidugi ei olnud mul selle vastu midagi. Nii et ka tema oli minu kohta uurinud. Selline väike asi tekitab hoopis teise suhtlustasandi.

Teiseks – suhelda, suhelda, suhelda. Kontaktid algavad esimesest kohtumisest ja diplomaadina pead kohe hakkama kontakte looma. Kontaktide loomine on suur töö, eriti kui esindad väikeriiki, sest Suurbritannia Suursaadikuga tahavad kõik rääkida. Ainuke lahendus ongi lihtsalt juurde astuda ja ennast tutvustada. Networking juhtub ainult läbi julge pealehakkamise. Minu arvates pole midagi hullemat kui diplomaat, kes ei soovi suhelda.

Naistel on diplomaatias selles suhtes eelis, et naised jäävad meelde. Näiteks, kui ma olin Moskvas suursaadik, oli seal 141 meesdiplomaati ja mina. See tähendab, et jäin kõigile meelde, sest olin ainuke naine. Seda eelist tuleb maksimaalselt ära kasutada.

Kolmandaks on oluline püüda teisest osapoolest aru saada, et miks ta just nii mõtleb. See ei tähenda nõustumist, aga kui mõistad, miks teine just nii käitub, siis saad oma seisukohti paremini selgitada.

President Barack Obama participates in an Ambassador Marina Kaljurand, Republic of Estonia, in the Oval Office, Sept. 9, 2011. (Official White House Photo by Lawrence Jackson)

Olite suursaadik Moskvas 2007. aastal, mil Eesti-Vene suhted olid väga pingelised. Mida Te õppisite sellest kogemusest?

Kõigepealt, me räägime kolmest aastast ja see on väga pikk aeg. Mäss Eesti Saatkonna ümber Moskvas toimus ainult nädala. Eesti-Vene suhted on alati olnud erilised, kuna oleme naaberriigid ja naaberriikide suhted on alati erilised. Suhted olid keerulised juba 2005. aastal ja juba siis puudus usaldus ja lugupidamine. Mida saab suursaadik sellises olukorras teha?

Kuna vene keel on minu emakeel, siis ma proovisin maksimaalselt suhelda tavaliste inimestega ja selgitada, et Eesti on normaalne riik. Suhtlemine pressiga oli väga oluline, kuna oli vaja jagada objektiivset informatsiooni.

Ma arvan et diplomaadi tööd on kerge teha, kui tead, et teed õiget asja. Minul on väga vedanud, sest ma ei ole pidanud rääkima midagi, millesse ma ei usu. Keeruline on olukord, kui tekib konflikt isiklike ja valitsuse eesmärkide vahel ning tean ka diplomaate, kes on selle pärast tagasi astunud.

Viimaks on oluline, et säilitad rahu ja tasakaalukuse. Oma magamistoas võib nutta ja hüsteeritseda, aga välja ei tohi seda kindlasti näidata. Naeratus näol tuleb selgitada omi teemasid, isegi siis, kui need on väga keerulised.

Milliseid oskusi soovitaksite noortel arendada, kui neil on huvi saada diplomaadiks?

Erialateadmised on väga olulised, kuid Välisministeeriumi praktika on näidanud, et väga erineva taustaga noored on ka edukad diplomaadina. Soovitan kindlasti elada ja õppida välismaal. See kogemus võimaldab teha just endale selgeks, kas välismaal elamine on sobiv just sulle. Välismaal töötamisel on omad raskused – ei saa tihti suhelda oma perekonna ega sõpradega, keskkond uus jne.

Oluline on arendada oma suhtlemisoskust. Suhtlemine on küll õpitav, kuid kui  julgust inimestega rääkida ei ole ja see on sisemiselt vastukarva, siis ei ole diplomaadi amet just see kõige õigem.

Viimaks, oskus kohanduda ja suures koguses informatsiooni omandada. Diplomaadi ametis on vaja iga paari aasta tagant midagi uut juurde õppida, kuna diplomaadina ei esinda sa ainult ühte valdkonda, vaid kõiki ja suursaadikuna peavad sul olema vastused hariduse, tervishoiu ja sotsiaalküsimustele. See ei tähenda, et peab just kõike detailselt teadma, kuid peab omama üldist arusaama ja ülevaadet, kust informatsiooni veel juurde ammutab.

Kuidas olete diplomaadi töö ja pere kokku toonud?

Väga palju mõjutab välismaal töötamine ka perekonda. Peab väga põhjalikult läbi mõtlema, kas sinu perekond on selliseks muutuseks valmis. Kas ollakse valmis, et osa perest jääb maha või abikaasa saadab oma diplomaadist abikaasat? Kas oleme valmis oma lapsi sellesse kaasama ja ootame, et nad käiksid nagu tavaliselt koolis, trennis, oleksid aktiivsed ja lisaks veel väga edukad?

Perekonna ja töö ühildamine on keeruline juba siis, kui elada ühes ja samas linnas. Kui minu lapsed olid väikesed, oli see suur logistika. Nüüd, kui tõstame selle perekonna uude keskkonda ja keelekeskkonda, siis muutub see veel keerulisemaks.

Oma karjääri sammud rääkisin esmalt läbi abikaasaga. Läbi aastate oleme katsetanud väga erinevaid mudeleid. Kui ma olin Soomes konsul, võttis minu abikaasa isapuhkuse ja oli Kristjaniga, meie pojaga, aasta kodus. Ma julgen kindlalt väita, et selle aasta jooksul tekkis nende vahele tugev side, mida lapsega kodus olemata ei teki. Ameerika Ühendriikides ja Moskvas olin ma üksinda. Lapsed olid suured, aga abikaasa tugi oli väga oluline. Tema hoolitses perekonna eest, et mina saaksin karjääri teha. Ma ei tea, kui paljudel see õnnestub. Mina olin valmis tagasi tulema, kui meie mudel poleks töötanud. Minu lapsed on väga tublid olnud ja minu abikaasa lihtsalt super.

Kõigil ei pea olema abikaasa tugi. Võivad olla ka vanemad, sõbrad, kolleegid, aga kõigil peab olema tugi, kasvõi siis, kui laps on haige või on lihtsalt vaja kellelegi muret kurta.  Kuid tänapäeval ei ole perekonnaga seonduv ainult diplomaatide mure, sest mitmed elukutsed nõuavad välismaal töötamist – olgu see siis Soomes või kusagil mujal.

Enne Moskva sündmusi olite pigem diplomaat kulisside taga, kuid pärast Moskva sündmusi sai Teist avalik elu tegelane. Kuidas see Teie elu muutis ja kuidas Te sellega hakkama saite?

Mulle ei meeldi olla avaliku elu tegelane ja diplomaadina olen alati eelistanud olla kulisside taga. Näiteks, mulle ei ole kunagi meeldinud avalikud esinemised. Ma ikka kipun pabistama ja mitmeid kordi oma kõnet ümber kirjutama. Aga mingi hetk sa õpid selle tundega elama ja hakkama saama.

Minu avalik profiil on tekitanud suurema huvi diplomaatide töö ja elukutse vastu. Ma olen palju ergutanud meie diplomaate koolides käima ja meie tööst rääkima.

Mis raamatut loete praegu ja mis raamatud on Teid mõjutanud?

Hetkel loen kahte raamatud. Üks on Donna Brazile “Hacks: The Inside Story of the Break-ins and Breakdowns That Put Donald Trump in the White House” ning teine raamat on Joe Bideni “Promise me, Dad: A Year of Hope, Hardship and Purpose”. Mõlemad raamatud käsitlevad eelmisel aastal Ameerika Ühendriikides toimunud presidendivalimisi.

Mulle väga meeldivad elulood, eriti just vägevate naiste elulood. Lapsena lugesin Alexandra Kollontaist. Ma lugesin väga suure huviga Condoleezza Rice’i, Hillary Clintoni ja Madeleine Albrighti elulugusid.

Välispoliitika kipub ka tänapäeval olema meeste poolt domineeritav ala. Kas Teil on soovitusi, kuidas end naisena meeste poolt domineeritavas keskkonnas mugavalt tunda?

Viimase paarikümne aasta jooksul on väga palju muutunud ja selle muutuse on toonud kaasa USA välisministrid Madeleine K. Albright, Condoleezza Rice ja Hillary Clinton.

Kõige olulisem on enesekindlus. Mina ei ole oma elu jooksul kohanud, et keegi suhtuks minusse seepärast halvemini, et olen naine.

Julgus on ka väga oluline. Julgus oma seisukohti esitada ja küsida küsimusi. Tavaliselt naised küsimusi ei küsi, arvates, et nad ei oska küsida. Tegelikult aga, kui oled kaks-kolm esimest küsimust ära kuulanud, saad aru, et need küsimused ei ole grammigi paremad. Naised peavad hakkama küsimusi esitama.

Naised peaksid ka rohkem üksteist toetama. See ei tähenda, et me peaks naisi valima. Küll aga kui märkad, et teisel naisel on mured ja ta vajab abi, siis on vaja toetada. Kasvõi jagades oma kogemusi, kuidas sarnase mure oled ise kunagi lahendanud. Sellest võib olla suur abi.

Kas mood mängib olulist rolli rahvusvahelises poliitikas? Kas mood võib olla instrument välispoliitikas nagu Madeleine K. Albright väidab oma “pins diplomacy’ga”?

Jah, mood võib olla küll oluline. Kindlasti ei muuda mood välispoliitikat ega ka riikide seisukohti, küll aga kindlasti mõjutab mood suhtlemisvormi.

Minagi olen kasutanud moe sõnumit välispoliitikas. Volikirjade üleandmisel olen teadlikult kandnud Eesti disainerite loomingut. Näiteks, President Obamale volikirjade üleandmisel kandsin kostüümi, millel olid Eesti rahvarõivaste motiivid. Diplomaadile annab riietus väga hea võimaluse tutvustada Eestit.

Jah, ka mina kasutan prosse. Aasta tagasi lasksin kavandada oma prossi, mille disainis Mari Ojasaar. Minu soov oli, et see oleks libilikakujuline ning disainer joonistas sinna peale Eesti kontuuri. Neid liblikaid olen kinkinud oma väga headele sõpradele. Üks liblikas on ka Madeleine Albright’il.

Välissuhtluses ja diplomaatias on oluline roll kingitustel. Olen alati püüdnud kinkida Eesti disaini ja käsitööd. Olen kinkinud Hiiumaa naiste tehtud käpikuid ja Eesti ehtekuntsnike töid. Mina usun, et kultuur ja sealhulgas ka moekunst aitavad riiki tutvustada ja tuua inimestele lähemale. Ma toetan väga Eesti disaini.

Väljanägemine dikteerib paljusti naispoliitikute ja professionaalide mainet. Milliste meetmete abil saame seda perspektiivi muuta, nii et naisprofessionaale hinnataks meie analüüsi ja mõtteavalduste põhjal, mitte selle eest, millist kotti me kanname?

See on keeruline teema. Presidendi kampaania ajal olin tihti dilemma ees: kui ma vastan küsimustele oma koti kohta, siis tundun ma kergemeelne, sest mul on huvi kottide vastu. Kui ma ei vasta, siis olen ülbe.

Palju sõltub kuulajaskonnast ja ajakirjanikest. Ajakirjanike seas on ka palju naisi, kes võiksid näidata eeskuju. Kui tahate rääkida moest, siis räägime moest sisuliselt, mitte ainult viisil, et klikke juurde saada.

Oleme ka valivamad küsimuste osas, mida naistelt pärida. Miks küsime naistelt, kuidas ta kasvatab oma lapsi? Miks me seda meestelt ei küsi?

Samamoodi ka meie sõnade kasutamise osas. Meil on naispeaministrid, aga meil ei ole meespeaministreid. Püüame ka ise seda vahet vähendada ja kasutame lihtsalt sõna peaminister.

Ja kui keegi on kenasti riides, siis kiidame ka meest, et tal on kena ülikond, lips või huvitav välimus. Püüame ka ise seda vahet ära kaotada. Räägime välimusest mõlema sugupoolega.

Intervjueeris Piret Kuusik

Toimetaja märkus: Marina Kaljurandi muljeid presidendivalimistest loe Eesti Ekspressist  1. november 2017

See intervjuu leidis aset koostöös Women in Foreign Policy’ga (WIFP). WIFP eesmärk on inspireerida noori naisi ja tüdrukuid huvituma karjäärivõimalustest  välispoliitikas. Intervjuud rahvusvaheliste suhete spetsialistide ja oma ala professinaalidega annavad inspiratsiooni, tuge ja soovitusi karjääri arendamiseks välispoliitika valdkonnas. Intervjuud Marina Kaljuranna ja teiste edukate naistega välispoliitikas saad lugeda www.womeninforeignpolicy.org