by Helin Sinisaar | aug. 2, 2018 | Avalehele, Kultuur, Kunst, Persoon
Saku gümnaasiumi 10. majandusklassi õpilane Sandra Serena Sulin (16) on noor kunstnik, kes püüdleb oma unistuse poole saamaks ühel päeval tuntuks oma loominguga. Sandra on suurte tulevikuplaanidega tüdruk, kes viib lõpule kõik alustatu, ja teeb tööd, et jõuda soovitud eesmärkideni. Vaatamata noorele eale on Sandra saavutanud palju häid kohti kunstiolümpiaadidel nii maakonnas kui ka vabariigis ning avanud juba kaks isiklikku kunstinäitust. Lisaks kunstile tegeleb Sandra aktiivselt ka muusikaga, õppides Saku muusikakoolis juba teist lisa-aastat.
- Oled praegu oma kunstnikutee alguses. Kuidas ja millal avastasid, et just kunst on see, millega tegeleda soovid?
Juba lasteaias teadsin, et joonistamine sobib mulle hästi. Ma ei pannud kunagi pliiatsit käest ja nii see ongi läinud. Mulle meeldib joonistada ja konkreetselt ei olegi mõelnud, et just kunst on see, mida tahan teha kogu oma ülejäänud elu.
Sandra isikunäitus Saku gümnaasiumis. Foto autor Helin Sinisaar
- Millist tehnikat sa peamiselt oma loomingus kasutad?
Mulle meeldib katsetada erinevate tehnikatega. Vahepeal ma proovin näiteks akvarelli ja maalin natuke, aga peamiselt jään ikka musta tindi, värvipliiatsite ja vildikate juurde. Samuti meeldib mulle kollaažitehnika ja harilike pliiatsitega inimeste portreesid joonistada.
Autor Sandra Serena Sulin
Autor Sandra Serena Sulin
- Kas originaalseid töid on raske välja mõelda? Kas ideed otsa ei saa? Mis on sinu inspiratsiooniallikas?
Inspiratsiooniallikas on kõik mind ümbritsev: loodus ja igapäevased esemed. Ideed kuigi lihtsalt ei tulegi, aga siis, kui mingi kindel asi jääb ette ja sellest hakkab idee arenema, on originaalseid töid ka päris lihtne teha.
Autor Sandra Serena Sulin
- Kirjelda oma loomingut kolme sõnaga.
Eriline, sügavamõtteline, minulik.
Autor Sandra Serena Sulin
- Räägi natuke oma näitustest. Mis? Kus? Millal?
Minu esimene näitus oli ühisnäitus koos Monica del Nortega, kes on eestlasest kunstnik Hispaanias. Näitus oli 2017. aasta märtsis Monica kodukoha lähedal Manilvas Hispaanias. Monica andis selle võimaluse ja tahtis minuga koostööd teha. Teine näitus on minu isikunäitus ja see on veel praegugi üleval Saku gümnaasiumis. Näitus avati 2017. aasta detsembris.
Väike osa Sandra kunstinäitusest Hispaanias. Foto autor Sandra Serena Sulin
- Mis on sinu jaoks kõige raskem ja kõige lihtsam näituse tegemise juures?
Kõige lihtsam on ilmselt piltide joonistamine, kõige raskem aga õigete raamide ja kohtade valimine.
- Oled väga edukalt tegelenud ka kromaatilise kandle mänguga. Kui suurt rolli lisaks kunstile mängib sinu elus muusika?
Muusika mängib üldiselt väga suurt rolli. Ma kuulan muusikat, mõtlen muusikast ja see huvitab mind väga.
- Millised on sinu kunstiga seotud plaanid lähitulevikus?
Mul on 2. juulil tulemas isikunäitus Kiisa rahvamaja raamatukogus ja see võetakse maha augusti lõpus. Hetkel käib selleks ettevalmistamine ja piltide joonistamine.
- Mis on sinu unistus ning kuhu tahaksid kunstiga jõuda?
Minu unistus on see, et inimesed ostaksid mu pilte ning et ma inspireeriksin inimesi joonistama ja sügavamalt mõtlema. Kindlasti sooviksin arendada inimeste teadlikkust uuemast kunstist. Tahaksin jõuda maailmas igale poole. Tore oleks, kui kunagi saaks vaadata nimekirja, kus on kirjas näiteks Berliin, Los Angeles ja New York.
Sandrat saab jälgida tema Instagramis @sandra.art.s.
Autor Helin Sinisaar
Toimetaja Merily Šmidt
by Melissa Martikainen | veebr. 20, 2017 | Kultuur
Maailmas on palju imelisi asju ning muusika on kindlasti üks neist. Muusika on miski, mis on aegade algusest siin olnud ja loodetavasti jääb ka lõpuni. Me kõik saame siin maailmas sellest osa, ühel või teisel viisil. Tantsijad koordineerivad oma liigutusi ja lauljad ajastavad oma sõnu muusika järgi, sportlased kasutavad motivaatorina, kurdid tunnetavad selle rütmi. Noorte jaoks on muusika vägagi tähtis. Nad kasutavad seda enda väljendamiseks, maailmast põgenemiseks või lihtsalt ajaviiteks. Enamasti nad küll ainult kuulavad seda päevast päeva, kuid veel imelisem on muusikat ise luua.
Ma olen pille mänginud kogu oma elu. Mu lemmikud lapsepõlvepildid on need, kus mu vanem vend üritab klaverit harjutada ning mina, kes ma vaid ääri-veeri ulatan klahve puudutama, segan teda, et ka ise muusikat teha. Ma arvan, et just sealt mu muusikaarmastus alguse sai.
Kannel
Oma küllaltki lühikese elu jooksul olen mänginud palju pille, kuid lemmikuteks on kujunenud just need, mida paljud teised ei mängi. Kuuekeelset kannelt mängin juba üheksandat aastat. Pill on väga ilus ning lisab igale loole oma sära juurde. See võib olla vaikne taustapill või võimas soolopill, kuid õigesti mängides lööb see alati inimesed pahviks. Tean vaid paari omaealist, kes on seda järjepidevalt mänginud ning see mind ka võlub: ma võin kannelt ükskõik kus mängida ja kui ka valesti läheb siis pole hullu, sest keegi aru ei saa! Kui just katastroofiliselt muusikareegleid eirata ja uisapäisa mängida, siis ikka saab. Pill on heas suuruses ning seda saab lihtsasti igale poola kaasa võtta.
Ukulele
Teiseks lemmikuks on kindlasti ukulele. Seda mängin kolmandat aastat ning olen märganud, et ukulele populaarsus on viimasel ajal kõvasti tõusnud. Selle põhjuseks on ehk bändid ning artistid, kes seda pilli samuti kasutavad. Minu arvates on see vahva, sest just bände kuulates hakkasin ma näiteks kitarri mängima. See polnud aga päris minu pill ja on praeguseks hetkeks tagaplaanile jäänud. Ukulele on kindlasti lihtsaim muusikainstrument, mida ma õppinud olen. Tegemist on enamasti taustapilliga, mis annab loole mahedat kõla. Ma arvan, et ukulele annab palju vabadust: sellel ei ole väga palju akorde, mistõttu esitabki väljakutse ise välja mõelda hästikõlava loo. Pill on samuti heas suuruses.
Klaver
Lisaks mängin klaverit, mis on noodi tundmaõppimiseks parim pill. Klaveril saab mängida korraga nii viisi, kui ka taustalugu ja see on hea väljakutse, et panna samal ajal oma käed erinevaid asju tegema. See kõlab lihtsamalt kui tegelikult on, aga klaver on alati hea pill mida osata.
Pillide õppimiseks on kolm peamist viisi: kellegi käe all õppimine, ise internetist õppimine või puhtalt kuulmise peale mängimine. Ma aplodeerin tugevalt kõikidele, kes viimasega hakkama saavad, kuna mul võttis aastaid, et osata kuulmise peale lugu mängida ning siiani võtab see mul kaua aega ja ei tule alati puhtalt välja.
Muusikakoolid ja “näpumälu”
Klaverit õppisin ma huviringis ühe aasta ning peale seda olen iseseisvalt jätkanud. Ukulelet ja kannelt õpin jätkuvalt huviringis ja kavatsen seda teha nii kaua kui võimalik. Kitarri õppisin ema töökaaslase käe all ning see oli tore, kuna me justkui õpetasime teineteist. Aasta käisin muusikakoolis suurt kannelt õppimas, kuid jällegi ei olnud see minu pill ning mulle ei meeldinud muusika eest hinnet saada. Muusikakoolid on aga väga head noodiõpetajad, kuna peab käima kohustuslikus solfedžos. Muusikakoolides ning huviringides on tavaliselt 1-2 tundi nädalas, kuid tõsiasi on, et sellest ei piisa, kodus peab ka harjutama!
Pillide õppimine annab sulle endale nii palju juurde. Sa õpid kiiresti nooti lugema, mis arendab su üleüldist lugemise võimet. Sul on kergem asju meelde jätta, kuna lugusid mängides jäävad need lõpuks ikka meelde. Samuti tekib “näpumälu”. Mu kandleõpetaja rääkis mulle näpumälust ning see on vägagi tõsi: kui sa oled ühe korra mingi loo ära õppinud, siis see su sisse ka jääb. Aastate pärast võtad oma instrumendi kätte ja kuulad lugu, mida kunagi oskasid, ja kohe teavad näpud kuhu minna ja mida teha. See on sama nagu teadmine, kus telefonil või arvutiklaviatuuril mingi täht asub.
Jutu lõpuks nii palju, et kogu eelnev tekst on vaid minu enda kogemus, mitte fakt. Aga noored, ma julgustan teid muusikalisi instrumente mängima, see annab palju ning on mõnus ka!
by | veebr. 12, 2017 | Ilu & Mood
Mercedes-Benz Kiievi Moepäevadel esmaesitlusele tulnud Triinu Pungitsa sügis-talv 17/18 kollektsiooni inspiratsiooniks on jõulise maastiku mitmekesine koloriit ning looduse sügavuses peituv energia, mille disainer on oskuslikult sidunud ühtseks modernseks tervikuks.
“Dun” on teine kollektsioon Triinu Pungitsa samanimelise brändi alt.
Disainer Triinu Pungitsa sõnul on tema uue kollektsiooni eesmärk luua lugu, mis oleks looduse hüvanguks. “Ma saan palju energiat just looduselt ning seetõttu pühendan oma rõivakollektsiooni kasvamisele ja elule, mida me tajume, kogeme, puudutame ja armastame. Kõik, mis kasvab on elu – haruldane ja ilus. Just seda ma soovisingi oma kollektsiooniga edasi anda,” lisab disainer.
Triinu Pungitsale omaselt, on ka uues kollektsioonis olulisel kohal kangastele loodud disainmuster, originaalne rõivadisain ning julge värvivalik. Kirglik punane, sügav mustjaspruun ja pärlendav kahvatuvalge on inspireeritud kaamose jõuetust pealetungist ning sügise ja talve pikkadest pimedatest päevadest, ent samas ka uue elu algusest, milles on palju tahet, valgust ning rikkalikku energiat. Sügis-talvises kollektsioonis on esindatud tooted alates trikoodest, kleitidest ja seelikutest kuni mantlite ja mütsideni. Kõik tooted on disainitud ja toodetud Eestis ning jõuavad müügile augustis 2017.
“Dun”-i esmaesitlus toimus Mercedes-Benz Kiievi Moepäevade raames 4. veebruaril Kiievis. Kollektsiooniga saab tutvuda ka Pariisi moenädala ajal 1.-8. märts BMA Showroom’is. Kohalikud moehuvilised saavad aga Triinu Pungitsa uut kollektsiooni näha Tallinn Fashion Week’il reedel, 17. märtsil kell 21:00.
Alates 2016. aasta algusest tegutseb disainer brändi TRIINU PUNGITS nime all. Brändi disainer Triinu Pungits on olnud tegev tekstiili- ja moevaldkonnas juba 13 aastat. Lisaks moedisainile on Triinu tekstiili õppejõuks Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning loonud kostüüme mitmetele teatrilavastustele. Triinu Pungitsa looming on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu sellistes väljaannetes nagu Vogue Italia, British Vogue ja Glamour. Samuti on Triinu jõudnud finalistide hulka mainekal disainerite konkurssil ITS (International Talent Support) ja poolfinalistide hulka Hyeres’i konkurssil. Kodumaiselt on Triinu Pungits tunnustatud Hõbenõelaga.
Uue kollektsiooniga saab tutvuda Triinu Pungits kodulehel ning Facebookis.
Fotod: Riina Varol
