by Marika Juusu | veebr. 6, 2017 | Foto
Revailder
Talud on oma väärtuse kaotanud. Uued tehnoloogiad nagu akvapoonika (veeloomade kasvatamine veemahutites) ja hüdropoonika (taimede kasvatamine mullata) muudavad elu traditsioonilise põllumehe jaoks väga keeruliseks. Kogu maailm valutab südant keskkonna saastatuse pärast ning seetõttu on revailderi ametikoht lausa hädavajalik. Revailderi ülesanne on taastada maa-alad, mis inimeste poolt põhjustatud keskkonna kahjustuste tõttu on hävinenud. Revailder eemaldab tarad ja taastab lindude lennuvõimalused, kisub üles maanteed ja asendab need metsadega.
Kas sulle meeldib töötada kätega? Sind huvitab aiandus, keskkond ja loomakaitse? Siis on revailderi elukutse just sinu jaoks. Kõik traditsioonilised nõudmised talupidamisest on selle ametikoha juures vajalikud. Samas on ka metsiku looduse haldamine ülivajalik oskus. Revailderi töötasu ei määra mitte see, kui viljakas tema saak on, vaid see, kui terve ja mitmekesine tema maalapp on. Kuna revailder muretseb eelkõige ökosüsteemi tervise pärast, siis on sellel ametil töötajad edukad nii kõrbetes, kui ka metsades.
Mida aeg edasi, seda suurem nõudlus sellise ametikoha järele tekib. Loodusressurss ei ole piiritu ja kui vaadata viimaste aastate tententsi siis kasutatakse seda aina ebasäästlikumalt. Kuidas elada oma elu nii, et ka keskkonnal oleks võimalikult vähem valus. Kasvavale põlvkonnale on seda väärtust kergem külge haakida, kui hakata neid harjumusi muutma täiskasvanul. Vaadates kui kiiresti on viimastel aastatel arendatud keskkonnasäästlike mootorite tehnoloogiat autonduses siis loodan, et kõik läheb paremuse suunas,
Alati võib aga tekkida huvigruppe, kes vastupidiselt käituvad, On erinevad koolkonnad ja liikumised ning oleneb, kes kõige kõvemat häält parasjagu teeb, nii ka teised järgi tulevad. Eesti näitel, Rail Baltic on justkui hea asi, aga kas ta ikka on vajalik? Mis saab siis, kui viiekümne aasta pärast liiklus käib läbi õhu, tunneli ja magnettorude. Suur keskkonna kahju tehtud aga tagantjärgi suurt muuta enam ei saa. Loodus on pekkis. Ilmselt on tarvis suuremat visiooni ja hinnangut.
Puhast ja säästvat loodust väga piiramatus koguses enam ei ole. See kahaneb hirmuäratava kiirusega. Kui midagi nüüd kohe ei muuda, siis on tulevastel põlvedel väga nukker elu.
by Marika Juusu | veebr. 6, 2017 | Foto
Ma arvan, et 2030 on see kindlasti teemaks. Siiamaani see teema mureks pole ostutunud. Ikka on olnud keegi lähedastest, kes on asjad korda ajanud. Aga tulevikus on see pigem tarkvaraline lahendus, kui matusebüroo teenus.
Digihaud, mis siis silub ja kustutab jäljed ka digimaailmas. Ma arvan, et tulevikus saab see olema kahe kliki küsimus. Luuakse vastav platvorm, mis selle asja ära teeb. Ei usu, et füüsilist inimest siia vahele vaja on. Täna on nii, et kui tahad kustutada facebooki kontot, pead teadma kas paroole või siis pöörduma surmatunnistusega facebooki poole, palvega konto kustutada. See on pigem lepinguliste ning tarkvara lahenduste teema.
Tegevjuht, MT Memoris OÜ
Digimatusetalitaja
Inimesed võivad ju surra aga andmed mitte. Kogudes kokku ja toimetades seda tohutud digitaalset pärandust, mis inimesest alles jääb, ei ole lihtne ülesanne. Digimatusetalitaja töötab koos lähedastega, et koostada lahkunust identiteet, mis elaks edasi.
Rada, mida mööda me igapäevaelus käime, ei avalda online ´is selle inimese palet, kes ta tegelikult on või mida ta päriselt soovib, et temast mäletatakse. See piinlik selfi mis sa tegid või nipsakad kommentaarid tšätis, elavad igavesti. Nagu öeldakse, võtab 20 aastat aega et luua reputatsiooni ja ainult üks hetk et see kaotada.
Digimatusetalitaja lõikab eelnimetatud mittesoovitud momendid lahkunu virtuaalsest pärandist välja. Digimatusetalitaja töötab läbi kogu andmebaasi, sealhulgas kodulehe, tšätid, e-postid, sõnumid ja sotsiaalmeedia postitused eesmärgiga luua auväärne ja asjakohane portree lahkunust, et pilt temast elaks edasi.
Digimatusetalitaja eesmärk ei ole mitte kustutada ära kogu tõendusmaterjali inimese piinlikest hetkedest, vaid pigem anda inimlik kontekst, mis toob mahajäänud andmed elu taha. Matusetalitaja peab olema suuteline tekitama empaatiat, kaastunnet ja tähelepanu.
by Marika Juusu | veebr. 6, 2017 | Foto
Robotite nõustaja
Kui sa leiad, et robotid on ühiskonnale abiks ja vajalikud, oskad neid seadistada ja tunned nende mehhanismi, siis oled just õige inimene sellele ametikohale. Aastal 2030 mängivad robotid meie eludes suurt rolli, osutades abi kodutöödes ja pakkudes erinevaid teenuseid. Nad maksavad endiselt kõrget hinda, mõned tõeliselt tasemel mudelid võivad maksta sama palju, kui hea auto. Seepärast on robotiomanikel tarvis nõuandjat, kes aitaks neil roboti, kui koduabilise valiku osas langetada tark otsus. Robottehnoloogia on muutnud inimese igapäevaelu. Mõned robotid on nagu inimesed, oskavad autot juhtida ja süüa teha. Teised on seadistatud rohkem rutiinsete ülesannete täitmiseks, nagu näiteks kuivatama ja pühkima, tolmuimejat kasutama või lemmiklooma eest hoolitsema. Igal juhul on kodurobotite näol tegemist koduabiliste või hoolepakkujatega. Robotid tuuakse koju ka sel põhjusel, et nad hoolitseksid eakate pereliikmete eest. Robotnõustaja ülesanne on aidata perekonnal valida, mis tüüpi robotit neil tarvis on, ning vaadelda, kuidas nad vastastikku teineteisega hakkama saavad. Kui robot ei sobi perekonda, siis aitab robotnõustaja leida olukorrale parima lahenduse.
Ei kujuta ette, kui robotid hakkavad koristama. Siis peab olema küll väga hästi seadistatud robot, kes arvestab erinevate nüanssidega. Iga kodu on unikaalne ning väga erinevate vajadustega.
Vanurid vajavad eelkõige suhtlemist ja neile meeldib meenutada varasemaid aegu. Kas robotid suudavad nendega empaatiliselt suhelda?
Võibolla on see tulevane põlvkond, kes on harjunud omavahel ekraanide vahendusel suhtlema ja nende jaoks on see täiesti mõeldav, et robot tuleb nende kodu koristama ning neid hooldama.
Tegevjuht, Koduhooldus OÜ
by Marika Juusu | veebr. 6, 2017 | Foto
Prügidisainer
Keskkonda ohustavad jäätmejaamad on muutnud toodete korduvkasutuse juba tänapäeval igati normaalseks. Sellegipoolest tugineb korduvkasutus ideel, et asjad mida me toodame, muutuvad paratamatult prügiks. Uus korduvkasutuse normatiiv, mis 2030-ndal aastal populaarseks saab, on uuskasutamine. See tähendab, et kasutamiskõlbmatutest toodetest valmistatakse uusi parema kvaliteedilisi produkte. Vanadest hambaharjadest saadakse näiteks breketid, ajakirjadest valmistatakse uued rõivamaterjalid, potid-pannid leiavad uue elu taimerestidena.
Prügidisainerite eesmärk on välja töötada raiskamisvaba tootmine ning erinevate käsitööprotsesside kaudu kindlustada edukas uuskasutus. Nad leiavad erinevaid loomingulisi võimalusi, muutes vana täiesti uueks kõrgekvaliteetseks tooteks.
Mänguasju, rõivaid ja mööblit valmistavad ettevõtted palkavad prügidisainereid selleks, et ümber mõelda materjalide kasutus. Ümber disaintakse näiteks plastikkotid, kaupadele märgitud hinnasildid, paberile trükitud infojuhendid jne, jne. Tuleviku majanduses, mis on üles ehitatud keskkonnasõbralikkusele, mängib prügidisaineri amet üliolulist rolli.
Iseenesest see amet on ka täna juba täiesti olemas. Võib öelda, et moelooja Reet Aus ´ i näol on tegemist prügidisaineriga. Tema teeb ju rõivajääkidest uusi riideid.
Ma arvan, et tulevikus ostetakse prügi otse tarbijalt. See tähendab, et sul on võimalus viia jäätmed kogumiskohta või poodi tagasi ning sulle makstakse selle eest. Prügi ja ressursi vahe ongi see, et täna peavad inimesed prügi äraviimise eest ise maksma, mistõttu viiakse seda tihti metsa alla. Kui aga tarbijale makstakse, et ta oma jäätmed ära annab, siis muutub prügi ressursiks.
Suuremad ettevõtted juba liiguvad selles suunas. Näiteks NIKE pakub vanade jalavarjude eest soodsamalt uusi. Sarnast tehnikat kasutavad teiste seas ka Apple, Nikon ning autotööstus. See on juba tasapisi juurdunud meie igapäeva ellu.
Kuidas muuta seda mõtteviisi, et prügist saab ressurss? Ühtepidi on see teavitustöö, aga teistpidi ka oskus neid materjale kasutada. Teine asi on see, et sellest ei taheta eriti rääkida. Prügikogujatel on kasulikum, kui inimesed maksavad neile, mitte vastupidi. See on selline hästihoitud saladus, paratamatult hakkab see aga muutuma.
Kokkuvõttes on aastal 2030 kindlasti prügidisaineri töökohti, aga kuidas neid nimetatakse on iseasi. Ma tahaks väga loota, et 15 aasta pärast on prügi ressurss ning inimesed vaatavad sellele uue nurga alt.
Teeme Ära Sihtasutus
Prügidisaineri amet 2030-ndal aastal on väga reaalne ja tegelikult ju juba olemas. Küll vist taaskasutuse ja uuskasutuse disaini nime all. Enamus disainereid nii Eestis kui mujal juba kasutab materjale, mis muidu läheksid äraviskamisele.
Nii moes, arhitektuuris, kui tarbedisainis. Rootsi juba hiljuti kuulutas, et prügi on otsas!
Ka suured brändid, nagu näiteks Ikea, toodavad plastikpudelitest mööblit või näiteks Adidas teeb ookeanis ulpivast kilest jooksutosse. Prügidisainer, kui amet, on täiesti reaalne ja kõikvõimalikud disaini- ja kunsti õppeasutused kindlasti toetavad seda.
Stilist-tudeng
by | veebr. 1, 2017 | Foto
Kas teadsid, et Eestis hukatakse igal aastal 20 tonni üleliigseid lemmikloomi, kes varjupaikadest jäätmetena hävitamisele viiakse?
Sina saad seda numbrit vähendada. Adopteerides varjupaigast kassi või koera, vabastad tema koha sedasi järgmisele loomale, keda ei pea hukkama. Kui Sa teist lemmikut endale seltsiks juurde ei taha võtta, saad loomaomanikuna parandada olukorda ning oma loom steriliseerida. Nii ei tooda ta juurde järglasi. Isegi, kui leiad oma lemmiku järglastele uued peremehed, võtad Sa sellega võimaluse varjupaigas juba sündinud ja kodu igatsevalt loomalt.
Vaatame kõik koos korraks oma ninaesisest kaugemale ja küsime endalt: „Kus kass on?“
Eelmisel pühapäeval, 29.jaanuaril, korraldasime kaanestaari konkursi raames heategevusprojekti loomade varjupaigale Pesaleidja. Fotosessioon toimus Stuudio35 ruumides. Ausalt, ega meist keegi ei teadnud mida oodata. Kogu meeskond oli põnevil ja kõigeks valmis. Kohale saabus 8 kassi, mõned neist hoiukodudest ja mõned varjupaigast. Selgus, et kiisumiisud olid pildistamisega varemgi kokku puutunud ja nii mõnigi lausa nautis rambivalgust.
Tänu T-Shirt Store kauplusteketile kandsid modellid t-särke, mis tõstatavad ühe olulise küsimuse: “Kus kass on?” Ka Sina saad aidata sel sõnumil levida. Näita, et hoolid kodutute loomade näol ühiskonna ühest kõige abitumast seltskonnast. Ostes kampaaniasärgi, aitad levitada head sõnumit ning toetad Pesaleidjat. Iga ostetud T-särgi eest annetad Pesaleidjale 10% ostusummast.
Telli särk, toeta Pesaleidjat. Kingituseks saad YU ajakirja ning maailma parima enesetunde, et oled midagi head korda saatnud.
by Marika Juusu | juuni 28, 2016 | Foto
VYPER on innovaatiline treeningvahend, mis kasutab survet ja vibratsiooni parandamaks keha üleüldist sooritust ning taastumist. Võimalus valida kolme erineva vibratsiooni kiiruse vahel, mis on seadistatud optimaalseks taastumiseks ja surveks lihastele. Vyperi näol on tegemist abivahendiga vigastuste ennetamiseks, soorituse parandamiseks ja taastumiseks. Vyperil on lihtne ja kasutajamugav lahendus. Korduvlaetav liitium ioon aku tagab ühel laadimisel umbes 2-tunnise kasutamise. Tegemist on niiskuskindla materjaliga. Vyper parandab lihaste stabiilsust ja vereringet treeninguks soojendamisel ning valmistab keha ette venitusteks lõdvestades lihaseid, närvi- ja sidekudesid. Vyperi kasutamine suurendab painduvust, liikuvust ja kiirust, parandab vereringlust, mis toetab maksimaalset sooritust treeningutel/võistlustel. Ühtlasi leevendab valu, kangust ja pinget lihastes ning suurendab vereringlust lihastes, mis vähendab piimhappe kogunemist. Vyper parandab lihaste liikuvust ja painduvust venitus- ning jõuharjutuste sooritamiseks.
VYPER on cool treeningvahend ning seda kasutavad ka maailma tuntud profisprotlased. YU kaanestaari finalistid käisid seda lahedat seadet katsetamas Kadrioru staadionil. Stilist Alli-Liis Vandel ja Adidas valisid võistlejatele õiged outfitid. Kaanestaariks pürgijatele oli pildistamise ajaks taaskord ette nähtud kümmekond minutit, mille jooksul fotograaf Kristiin Kõosalu nad fotolindile jäädvustas. Visuaal ja valgus on Kristiini lemmikud. Kui lisada veel tilgake moodi ning innovaatilisust, siis see on täpselt see, mis Kristiinile meeldib. Minimalism, geomeetria, valgusmängud, disain ning inimesed oma erinevate ägedate nägudega on see, mida Kristiin pildile tahab püüda. “Ei ole olemas mitte fotogeenilist inimest vaid igast ühest saab luua kunsti,” ütleb Kristiin. Fotograaf Kristiini assisteeris Ulla-Mai Kuuse.
Liikuva pildi pani purki Georg-Sander Männik. Kaunid soengud ning jumestused valmisid taaskord Lootsi 3a asuvas ülivinge interjööriga CH Stuudios, Soengutiimi moodustasid juuksurid Christina Rajapuu ja Lille Lepik, kes kasutasid L´Oréal Professionel tooteid ja omavad nendega juba enam kui 10 aastast kogemust. Egle Ainumäe juhitud jumestustiimi kuulusid Triin Klaas, Ave Antson ja Heldi Aun-Trepp, kelle pintslite all ja Max Factor toodetega valmisid imekaunid meigid.
Kokku toimub kahe kuu jooksul üheksa fotosessiooni. Finalistide eesmärk on järgmisesse vooru edasipääsemiseks oma fotole maksimaalselt hääli koguda. Kolmanda vahevõistluse hääletamine algas 21. juunil kell 12:00 ning lõppes 26.juuni õhtul. Vaata SIIN kes pääsesid edasi neljandasse vooru.
Grande finale saab toimuma 8.augustil, mil kuulutame välja võitja.
Järgmine fotosessioon leiab aset 27. juunil. Uued fotod riputame hääletamiseks üles 28.06 kell 12:00
Vaata teise fotosessiooni kokkuvõtet SIIN
by | dets. 2, 2015 | Foto
Fotograaf: Kertin Vasser
Assistent: Frederik Klanberg
Modell: Catherine Bulgarina
Stilist: Sofja Litvinenko
Make-up: Jekaterina Knjazeva
Fotoseeria on avaldatud YU Magazine esimeses trükinumbris!
