by | sept. 12, 2017 | Ilu & Mood
Keskkonnasõbraliku kudumibrändi Story of Afterlife uut kollektsiooni tutvustava näituse “Expose” avamine toimub Tartu Loomemajanduskeskuse kohvikus Spargel reedel, 15. septembril kell 19:00.
Näitusel põimuvad üheks tervikuks fotod imelistest Eesti inimestest just siin ja praegu, nende ilusad ja erilised lood ning Story of Afterlife uude kollektsiooni kuuluvad kudumid, pakkumaks vaatajale inspiratsiooni ning innustamaks seeläbi uute lugude sündi.
Näituse fotode autoriks on noor ja andekas moefotograaf Julia Shashkina ning näituse kujundajaks Kaisa Reimand. Lisaks esitletakse näituse avamisel ka fotodest ja selle juurde kuuluvatest tekstidest valminud Story of Afterlife inspiratsioonimärkmikku ning värsket zero waste põhimõttel
valminud t-särgi kollektsiooni.
Selleks, et lisada õhtusse killuke maagiat, on appi võetud ka iidne voltimiskunst. Nimelt ütleb uskumus, et kui ühte tegevust korrata 1000 korda, siis loob see soodsa pinnase oma soovide maailma lahti laskmiseks. Story of Afterlife’l on ligi 800 soovilindu juba valmis volditud ning avamisõhtul saavad ühineda ka kõik külastajad, saates seeläbi teele ka oma soovid. Lisaks on ainult näituse avamise õhtul võimalik kuulda ja näha juba Story of Afterlife Hooandja videost tuttavat imelist tantsu-muusika kooslust Eline Selgise ja Meije esituses.
Story of Afterlife on kudumibränd, mille valikust leiab unikaalseid, keskkonnasõbralikke ja stiilseid kampsuneid, mis valmivad koostööna Uuskasutuskeskusega.
by Aliis Sinisalu | sept. 11, 2017 | Ilu & Mood
Kirke (21) on juba oma varajasest lapsepõlvest peale moest vaimustunud olnud, truu kaaslasena oma ema õmblustöödel silma peal hoidnud. Ta on oma loovust usaldanud ja sellega ka juba palju saavutada jõudnud. Kirke looming on igati tema enda nägu ning seda oli mul fotograafina väga põnev jäädvustada Kõigest lähemalt räägib Kirke ise.
Millal ja kuidas moeloomise pisik sinus võimust võttis?
Minu ema on rätsep, seega sai moeloomise pisik alguse just temalt üsna varajases eas. Kuna mu ema töötas-töötab kodus, olen terve lapsepõlve tema ateljees veetnud ja kõikidele töödele silma peale visanud. Kui olin väike, lehitsesin tihti ajakirju ja katalooge ning kurtsin emale, et miks lastele täiskasvanute riideid ei tehta. Mulle ei meeldinud kunagi riided, mida pakuti lastele, seetõttu pidi mu ema mulle täiskasvanute riiete järgi õmblema. Sünnipäevadel ja pidustustel korraldasin alati väikese šõu, kus iga viie minuti tagant riideid vahetasin. Hiljem leidsin inspiratsiooni erinevatelt bändidelt ja seejärel avastasin juba välismaised moeblogid.
Õmblemise pisiku sain samuti üsna varakult. Algselt harjutasin käsitsi nukkudele riideid õmmeldes, kuid esimene kleit õmblusmasinal valmis siis, kui olin umbes 10-11 aastane.
2010ndal aastal, mil käisid alles seitsmendas klassis, tulid välja oma esimese kollektsiooniga. Kuidas läks ning millisel moel mõjutas see sinu edasisi tegevusi?
Minu esimese kollektsiooni nimi oli CICUCO. Sain selle kollektsiooniga Moepark’il publikulemmiku tiitli ja NoorMoel teise koha. See innustas mind looma järgmiseid kollektsioone. Kaks järgmist kollektsiooni COCICU ja CUCICO pälvisid kõikidel üritustel esikoha. See on väga suur tunnustus noorele moedisainerile ja annab tohutult suure kogemuse. Olen ääretult õnnelik, et mul on olnud võimalus nii noorelt katsetada. Kollektsiooni valmistamine on pikk protsess ja vajab palju aega. Noorena on hea katsetada ja end arendada. Nüüd aga mõtlen üha rohkem sellele, mida ma tahaksin tulevikus luua, katsetamise aeg hakkab vaikselt läbi saama. Esimesed kollektsioonid olidki mul suuresti eksperimendid, kuid nüüd mõtlen tunduvalt praktilisemalt.
Oled hetkel Eesti Kunstiakadeemia tudeng ning seda nahadisaini osakonnas. Miks just selline suund?
Otsus õppida nahadisaini oli tingitud sellest, et saaksin arendada ennast hoopis teise materjaliga, tutvuda aksessuaaride, kottide ja jalatsite valmistamisega. Nahk on võrreldes kangaga luksuslikum ja kallim. Arvan, et naha tundmine on väga hea, kuna saan kogu selle saadud pagasi hiljem liita rõivaste disainimisse. Nahk on saanud kindlasti üheks minu lemmikmaterjaliks! Seda annab väga erinevatel viisidel töödelda ja pakub küllaga väljakutset. Sain teise kursuse lõpus esimest korda workshopi raames teha jalatseid ja see oli väga äge kogemus.
Millised on olnud sinu põnevaimad projektid moevallas?
2009-2013 pidasin moe- ja elustiiliblogi CICUCOCO, mis oli tol hetkel üks esimestest moeblogidest Eestis. Mul oli ka enne seda kaks blogi, seega sain blogimise kogemuse juba päris noorelt. Olen teinud koostööd ajalehtede ja ajakirjadega, fotograafidega ja teiste ettevõtetega nagu näiteks Pärnu Postimees, ReUse Republic ja Gabriele Moe- ja Tantsukool, kus olin ka aasta aega õpetaja endast vaid paar aastat noorematele õpilastele (olles ise ka tegelikult paar aastat enne seda seal õpilane olnud). Olin tol hetkel veel liiga noor ja õpilaste arv ületas minu võimekuse, kuid mõned esmased kogemused õmblemise alal nad minu abiga said.
Olen olnud ka žüriis erinevatel moekonkursitel. Kuna olen ise olnud samas olukorras, mõistan noori ja oskan hinnata, mis panus kollektsioonidesse on pandud.
Lisaks köidab mind ka stilistika, kuid palju kogemust sellel alal veel ei ole. Paari väiksemat projekti aga on olnud võimalus stiliseerida. Lisaks on väga äge näha, kui teised stilistid kombineerivad minu disaine oma töösse ja loovad nende ümber hoopis teise keskkonna.
Osalenud mitmeid kordi ERKI moeshow’l, mida see võimalus noorele disainerile annab?
ERKI Moeshow on Eesti suurim moeüritus, mis on suunatud noortele tõusvatele disaineritele. Esimene kord avanes mul võimalus enda kollektsiooni näidata ERKI laval, kui olin kümnendas klassis ja kollektsiooniks oli DREAMCATCHER, milles mängisin kangaste ja pärlornamentikaga. Teine võimalus avanes kollektsiooniga TOKYOTO 2016. aastal. TOKYOTO sai inspiratsiooni klassikalise kimono lõikest, millele lisasin funktsionaalsust rippuvate taskute, seljakotist inspireeritud seljadetailide ja väljalõigetega. 2017. aastal katsetasin esimest korda kollektsiooni loomist Anni Kivistoga ja valmis etno-geto kultuurist inspireeritud kollektsioon DIVER CITY. Kollektsioon valmis ilma igasuguste tülideta ja mõistsime üksteist täielikult. Moes on koostöö väga oluline ja kui ümber on õiged inimesed, annab see väga hea tulemuse.
ERKI moeshowl on pea iga moehuviline kohal. See üritus toob kaasa palju uusi tutvusi, koostöid fotograafide, stilistide ja teiste andekate tegijatega, palju meediakajastust – seda kõike on alustaval disaineril väga vaja, et enda nimi tuntumaks saada.
Kuidas kirjeldaksid oma stiili? Kust tuleb sinu inspiratsioon?
Kõige suurem inspiratsiooniallikas on Jaapani kultuur ja tänavamood. Jaapan on ilmselt koht, kuhu ma kõige rohkem reisida tahaks. Minu enda stiil on igapäevaselt üsna casual, kuid liidan dark-goth-sporty vibe’i. Lemmik värv on juba aastaid must ja eelistan hõbedaid detaile.
Lemmikud moeloojad globaalsel tasandil on Yohji Yamamoto, Vetements, Maria ke Fisherman, Ann Demeulemeester, Raf Simons, Fengchen Wang, Juun J, A-COLD-WALL, HBA, Ximon Lee, Maison Margiela, Y/PROJECT, Nasir Mazar, Craig Green, Comme des Carçons, Rick Owens ja veel väga paljud teised. Eestlastest näiteks JoNurm, Guild, August, Craftory, Al Meta, Crystal Rabbit, Ida Tau, Anu Tera. Väga palju leian inspiratsiooni ka Instagramist, Pinterestist. Tihti just otsingi sealt omapäraseid kasutajaid. Eesti kasutajaid jälgin väga vähe, kuna paljude moeblogijate stiil on liiga ühtne ja seetõttu muutub sisu igavaks. Eestlastest näiteks Fankadeliku ilutegijate tiim on väga tuus ja paistavad alati teiste seast välja. Teine äge tiim on Guild, kelle ebamaisus ja visioon on alati inspireeriv.
by Aliis Sinisalu | sept. 10, 2017 | Ilu & Mood
Kas kellegi unenäod on olnud kunagi loogilised? Minu omad igatahes mitte. Ja ilmselgelt minu hiljutised unenäod on olnud üsna roosamannad, koos värvide virrvarri ning… pitsaga 😉 Käesoleva moefoto seeriast saate aimu, millest ma räägin. Have fun!
Fotod: Aliis Sinisalu
Modell: Leini Marken (Star System)
Stilist: Marleen Afanasjev
Jumestus: Kadri-Katariina Adorov
Soeng: Jane Tõnsing
Kindad: Sirle Rohusaar
Müts – Expressions
Prillid, püksid, nahktagi – River Island
Kõrvarõngad – Zara
by Tim Bluz | sept. 9, 2017 | Ilu & Mood
Pean tunnistama, et 2017. aasta on minu jaoks väga mitmekesine. Üheks suurimaks väljakutseks oli kindlasti sisseastumine meigikooli ning uue eriala omandamine. Kui ma nüüd täiesti aus olen siis polnud mul plaanis jumestust õppida, vaid sattusin kooli täiesti juhuslikult. Tol hetkel ma veel ei teadnud, kuivõrd see mulle meeldima hakkab.
Eelmise aasta suvel sain magistrikraadi õigusteaduses ning tulin Inglismaalt tagasi Eestisse. Olin asunud korraldama Tallinnas üht pildistamist. Kuigi kõik oli aegsasti planeeritud pidi midagi ikka valesti minema. Viimasel hetkel, vähem kui tund enne fotosessiooni algust helistas mulle jumestaja ja teatas, et ei saa tulla. Olin šokis – modellid olid kohal, soengud tehtud, riided seljas, fotograaf ja tema tiim valmistumas… Tabasin end olevat ainukene inimene, kes seal laiskles. Ei jäänud mul muud üle, kui pidin asuma olukorda päästma. Tol hetkel oli minu arusaam meikimise alustest suhteliselt napp. Kuna situatsioon oli erakorraline haarasin kõik need meigivahendid, mis tüdrukutel kaasas olid ja panin end proovile. Kuna ma reegleid ei tundnud hakkasin lihtsalt kunsti tegema. Läbi suurte ponnistuste sain hakkama.
Kõik oli väga spontaanne ning tulemus pigem kunstiline. Olen peaaegu kümme aastat kunstikoolis käinud, nähtavasti oskused ning haridus aitasid kaasa. Jumestamine on tegelikult samasugune joonistamine, lihtsalt paberi asemel on inimese nägu, aga seda sain teada alles hiljem.
Õnneks jäi meeskond minu improviseerimisoskustega rahule. Hiljem sõbranna helistas ja ütles, et hästi lahe tuli välja ja et ma peaks meigikooli õppima minema. Ma kuidagi ei võtnud seda tõsiselt ja see mõte vajus unustusehõlma. Mõne aja pärast helistas ta mulle uuesti ja ütles, et meigikoolis algab nüüd uus kursus ning et ta on mind sinna juba ära registreeritud. Esimene mõte oli, et What? On see mingi nali? Sellele järgnes pikk paus. Mõistsin, et naljast oli asi kaugel. Seejärel aga, et miks ka mitte?!
Nii hakkasingi meigikoolis käima. Alguses olin natukene skeptiline, aga teema haaras mind kiiresti kaasa ja nüüd naudin jumestamist täiega. Ma olen eriti tänulik meie õpetaja Margitile, kes on väga positiivne inimene ja erakordne pedagoog. Mulle meeldis, et ta oli nõudlik ja konkreetne. Kui midagi valesti läks, siis ütles kohe, et see ei kõlba kuskile, tuleb maha võtta ja uuesti teha. Seepeale pingutad veelgi rohkem ja siis lõpuks, kui ta kiidab, saad kindel olla, et oledki päris head tööd teinud. Niimoodi oli igaühel väga selge pilt oma õppeedukusest. Objektiivne hinnang ja tagasiside on elutähtsad selleks, et kasvada ning areneda professionaalselt.
Minu esimene suurim õppetund peale kooli lõpetamist oli see, et enamik eesti naisi eelistab jumestuses pruune toone. Mul on pidev võitlus pruuni värvi vastu. Paljud mõtlevad, et see on mingi universaalne one-for-all lahend ja imestavad siiralt kui ütlen, et lauvärv ei pea sugugi vaid pruun olema. Tegelikult paljudel lihtsalt pole aimu mis neile veel sobida võiks, ja et nad saavutaksid veelgi paremat efekti kui julgeksid kõik need pruunid toonid kõrvale panna ja natukene teiste värvitoonide ning faktuuridega eksperementeerida.
Need, kes on minu loominguga kursis teavad, et üldiselt mulle meeldivad julged, väljakutset pakkuvad asjad, ekstsentrilised värvid ja ootamatud kombinatsioonid. Mul on meigi suhtes põhimõtteliselt sama lihtne hoiak: igav on igav. Kreatiivmeik on tõenäolilselt mu lemmikala, annab piisavalt loominguvabadust. Üritan oma paletti võimalikult palju mitmekesistada, stiilidega mängida ning põnevaid asju katsetada. Fotošuut on tavaliselt hea koht selleks, et hulluda ja teha meiki, mis muidu igapäevases eluks kandmiseks ei sobiks.
Viimasel ajal huvitab mind väga nude meik, või pigem selle tehnika duaalsus; see on väga kummaline ja kaasakiskuv. Nude meik ei pruugi olla päriselt see, millena ta välja paistab. Tulemus jääb loomulik, ning tundub imelihtne, just nagu ilma meigita, kuid tegelikult on nude meigi näol tegemist ühe keerulisema tehnikaga. Selline sundimatu look nõuab rohkelt tehnilist finessi ja meisterlikkust.
Suvel oli nude meik kindlasti minu klientide suur lemmik. Praegu teen jumestust ühe telesaate jaoks ning ootan huviga uusi väljakutseid.
by Perit Muuga | sept. 8, 2017 | Ilu & Mood
Põhjuseid on mitmeid – disainerriietus on isikupärasem, ainulaadsem ja kvaliteetsem. Pakutav teenus on oluliselt personaalsem ja toode hingega valmistatud. Tänapäeval oleme tarbimisest üleküllastunud ja igaüks peaks enne ostu sooritamist mõtlema, miks ta sellise valiku teeb ja keda sellega mõjutab.
Ainulaadsus ja isikupära
Disainerriietus on reeglina isikupärasem ja huvitavam kui näiteks kiirmoekettide pakutav valik. Moelooja ei pea iga eseme disainimise juures mõtlema, et see oleks sobiv võimalikult paljudele inimestele. Vastupidi, talle on olulisem just omapära ja erilisus. Külastades Eestis disainerit võid ka kindel olla, et sealt leitud riietuseset ei ole toodetud sadades eksemplarides, vaid tõenäoliselt on seda vaid paar tükki, kui mitte ainult üks. Nii jäävad olemata ebamugavad olukorrad, kus peole võib saabuda mitu kaunist daami samades kleitides.
Laura Põldvere Perit Muuga disainitud kleidis; Foto: Kristiina Tiimus
Kvaliteet
Toodet disainides mõtleb disainer kõigele – valib hoolikalt kanga, tegumoe ja detailid. Kangast valides lähtub ta konkreetse riietuseseme esmasest ülesandest. Näiteks disainides suvekleiti on oluline, et kangas oleks naturaalsest materjalist ja laseks kehal hingata. Samas kui disainides näiteks vormirõivaid, on eelkõige tähtis kanga vastupidavus ja et seda oleks kerge hooldada. Iga lõike väljatöötamiseks tehakse modelliga mitmeid proove jälgides, et riietus tõepoolest istuks hästi ja oleks figuuri kaunistav. Samuti veendutakse, et õmblused oleksid kvaliteetsed ja töötlus vastupidav. Kas toode on tõepoolest kvaliteetne, seda on enamasti lihtne ära tunda ka selle järgi, kas riietuseseme vooder ja niit on kangaga sobivas toonis. Reeglina võib selle järgi kergesti reeta lohakat tööd.
Perit Muuga disainitud vormirõivad LHV pangale
Personaalsus
Disainer tegeleb võimalusel iga kliendiga personaalselt. Kuulab ära kliendi soovid ja ideed ning annab sellest lähtuvalt nõu. Aitab valida vastavalt kehatüübile sobiva tegumoe ja kanga. Samuti oskab soovitada kindlaks ürituseks sobivat riietust ja räägib kuidas seda ka hiljem kanda, et rõivas ei jääks peale suurt pidu kappi seisma.
Aita Vaher koos tütar Lemmega salongis kleite proovimas
Hea istuvus
Otse stangelt võib tihti olla keeruline leida hästi istuvat riietust. Moelooja juures on aga alati võimalik lasta meelepärane ese õmmelda vastavalt enda mõõtudele. Õmblusproovides tehakse vajalikud parandused kuniks rõivas on perfektne ja klient on õnnelik.
Perit Muuga moemajas käib vilgas töö
Mõnus õhkkond
Tihti võib käik disaineri juurde olla kui väike puhkus tegusast päevast. Ilusaid kleite proovides võib vestlus teinekord ka pikemaks venida ja nii võivad sageli saada klientidest ajapikku ka isiklikud sõbrad. Moedisainer jagab enamasti hea meelega kliendi muresid ja rõõme.
Kleidiproov
Toetad Eesti disaini
Eesti on väike ja siinsel väikeettevõtjal on keeruline konkureerida suurte tegijatega. Iga eseme ostu puhul tasuks mõelda, miks sa selle ostad ja keda sa selle ostuga mõjutad. Tasuks meeles pidada lihtsat tõde, et kvaliteet on olulisem kui kvantiteet. Ostes kvaliteetse toote, mis kestab aastaid ja on aegumatu, teed nii endale kui loodusele heateo.
Perit Muuga isikupärane disain
Hingega tehtud
Maailmas on liiga palju anonüümset moodi. On hea teada, et valmiv rõivaese on tehtud hoole ja armastusega. See annab võimaluse, nii valmistajal kui ostjal luua omavaheline kontakt, mis muudab tehingu mõlema poole jaoks tähendusrikkamaks ja väärtuslikumaks.
Perit Muuga käsitsi tikitud pärlid
by Susanna Eerik | sept. 8, 2017 | Ilu & Mood
Kõik me oleme kuulnud väljendit blonds have more fun. Palju ja kelle puhul see siis paika peab? Enne kui blondide lõbusasse ellu sukeldud jagan mõningaid fakte, mille poolest võib blondide elu olla tõesti lõbusam. Samuti toon välja punktid, mis räägivad selle vastu.
Blondi elu eelised
1. Lõbus elu on kindlasti loomulikel blondidel. Nad lihtsalt on ilusad puhast tooni blondid ja ei pea selleks erilist vaeva nägema. Ent loomulikke blonde sünnib iga aastaga ühe vähem.
2. Ka need blondid on kindlasti üsna õnnelikud, kelle loomulik juuksevärv on võrdlemisi hele ja saavad ilusa, soovitud tulemuse kerge vaevaga salongi külastades kätte. Enamjaolt on need nn kartulikoore värvi juuksed, mis alluvad kenasti värviga helendamise protsessile.
3. Kui sul juba kord on ilusad blondid juuksed siis on sul lõputu mängumaa katsetada erinevate lahedate moetoonidega. Näiteks sinised värvid jäävad kõige puhtamad ja säravamad just lumivalgel põhjal.
4. Lõbus on ka kindlasti see, et kõikvõimalikud punutised soengud ja lokid tulevad just blondides juustes kõige paremini esile.
Nüüd aga natuke nende blondide elust kes on tegelikult pidevalt hädas kas liiga tumeda blondiga, liiga kollase blondiga või väga rikutud ja elutute juustega.
Blondi elu miinused
1. Kui su loomulik juuksevärv on tumedam, siis eeldab blondiks saamine suurt tööd. Ja selle hoidmine veel suuremat vaeva.
2. Et pruunist või tumepruunist blond saaks on vaja kindlasti blondeerida ja see rikub juuksestruktuuri, mille tulemuseks võivad olla ületöödeldud ja elutud juuksed. Jah, tänapäeval on välja mõeldud PLEXid ja PONDid, mis suuremate helestamiste puhul aitavad juukse elujõudu hoida või taastada. Neid segatakse nii värvi kui ka blondeerija sisse, kui ka tehakse eraldiseisvaid juuksehooldusi. Aga see on ainult toeks, mitte ei tee imet.
3. Blondeeritud juuksed vajavad kindlasti toonimist, sest ainult blondeerimine ei anna juustele ilusat tulemust. Kui sa ei taha kuldne blond olla siis tea, et just külmad blondid toonid kipuvad juustest kiiresti kaduma, mistõttu tuleb toonimise protseduuri päris tihti korrata.
4. Vannitoas on kindlasti rohkem kui üks šampoon ja palsam. Blond juus vajab tooni säilitamiseks kas hõbešampooni või toonivat maski. Lisaks on hea kasutada vahest niisutavat/toitvat šampooni, et juuste tervist taastada. Ja kindlasti ka maskid ja seerumid, mis aitavad säravat blondi tulemust intensiivsemalt toetada.
Kõige selle peale kulub palju aega, raha ja kanntust. Kokkuvõttes, kas asi on ikkagi seda väärt!?
by | sept. 7, 2017 | Ilu & Mood
Popstaar The Weeknd teatas läbi Instagrami järjekordsest koostööst H&Miga.
Tegemist on eksklusiivse kollektsiooniga, mis koosneb 18 esemest ning keskendub sügisel olulistele rõivastele. Kollektsioon jõuab valitud kauplustes ja e-poes müügile 28. septembril.
by | sept. 7, 2017 | Ilu & Mood
Stuudio 35
“Ruum, loomulik valgus, hea energia ning suurim valik pabertaustu on meie fotostuudio kindel fenomen,“ ütlevad Tallinna kesklinna ühe suurima fotostuudio Stuudio 35 asutajad ja moefotograafid Kristiin Kõosalu ja Pille Aro kui ühest suust. Rohelise mõtteviisiga pakuvad nad oma klientidele vajaliku fototausta loomiseks lisaalternatiivina välja seinte värvimise võimaluse ning loodavad, et lähiajal keegi recycle taustapaberi leiutaks.
Vasakult: Pille, Kristi ja Kristiin
Pille kunagisest unistusest fotostuudio osas, kus massiivse valge laua taga istub suurepärane fotograafiduo koos asjalikust asjalikuma assistendiga, on saanud reaalsus.
„Ole oma soovidega ettevaatlik, sest need kipuvad täide minema,“ ütleb Pille.
„Me oleme Pillega nagu hõljuvad õhuinimesed aga Kristi, meie assistent on kahe jalaga kindlalt maa peal. Ta on meie stuudio töökäed,“ lisab Kristiin.
Tänu neile kolmele on mõnusalt industriaalsest ja boheemlasliku vibe´iga avarast, kõrgete lagedega ja valgusküllasest fotostuudiost saanud tänaseks hästi toimiv rendistuudio.
Ühel soojal suvehommikul sättisid Kristiin ja Pille end tervisliku toidu restorani, et värske kehakinnituse kõrvale jagada mõtteid moefotograafiast ja fotostuudios töötamisest.
Kuidas tekkis mõte rajada fotostuudio?
K: Mõte tekkis sellest, et meil oli lihtsalt töökohta vaja. Käisime vaatamas mitmeid ruume, kuid need olid tihtilugu liiga madalate lagedega ja liialt kallid. Leidsime kuulutustest naljaka koha nagu Kopli 35b (Stuudio 35). Kuulutust vaadates tundus paik fotode järgi esialgu mitte midagi ütlev, meenutas pigem kuiva kontoriruumi. Kohale minnes tervitasid meid aga kõrged laed, palju aknaid, millest paistis sisse loomulik päevavalgus ning mõnus vibe, milledes nägime potentsiaali.
P: Mina olin varasemalt nö sari stuudiotegija. Olin mitu fotostuudiot loonud aga mitte ühegagi neist rahule jäänud. Ükski neist ei pakkunud mulle midagi. Kristiinist oli ammu räägitud kui ühest vahvast sellist ja heast inimesest. Üks tuttav ütleski, et ma pean kindlasti temaga kokku saama. Ühes pulmas me tutvusimegi. Mina pildistasin ja Kristiin filmis. Edasine oli saatus.
Milised on Stuudio 35 edasised plaanid?
K: Oi, palju tahaks veel teha. Stuudio ei ole projekt, see ei saa mitte kunagi valmis. Tahaks, et meil oleks mitmekülgne stuudio erinevate lahendustega, et fotograafidel oleks palju võimalusi.
P: Tahaks arendada edasi fotoproduktsiooni. Oleme selle nimetanud Creative 35 ning meil on juba praegu olemas baasnimekiri fotograafidest ja jumestajatest kes on valmis siin töötama aga puudu on produtsendi tüüpi avatud mõtlemisega noor hakkaja inimene, kes seda protsessi juhiks.
Kui sa arvad, et just sinust võiks saada CREATIVE 35 produtsent, siis kandideeri tööpakkumisele SIIN.
Stuudio 35
Kes on Stuudio 35 suuremad kliendid?
K: Peamiselt käivad meie juures ärikliendid. Tehakse suuremaid ja väiksemaid reklaampildistamisi. Kuna meie juures on ohtrasti loomulikku valgust siis külastavad meid aeg ajalt ka pildipangad. Ettevõtted soovivad taustadekoratsioone ise luua ja Stuudio 35 pakub neile võimalust see ise ehitada. Meil on penoplastist seinad ja ka tava seinad , mida klient vastavalt soovile igakord omale meelepärastes toonides üle saab värvida. Ükskord oli tegemist ühe beebiriiete reklaampildistamisega, kus oli vajalik beebiroosa taust. Nii nad saidki, mis soovisid. 
P: Meie juures võib kohata erinevaid inimesi alates lauljatest ja lõpetades advokaatidega. Ott Lepland, Getter Jaani, Tanel Padar, Terminaator on vaid mõned näited. Samuti modelliagentuurid nagu Sage Management ja Icon. Praegu toimuvad meie juures aga Prisma reklaamvõtted. Ajakirjadest võiks välja tuua Mood, Hooaeg, Pere ja Kodu, Anne & Stiil aga ka YU Magazine.
Stuudio 35
Milliseid augud on fotograafiavallas teie arvates täna täitmata?
K: Mina pildistan oma teise töö jaoks üles näiteks erinevaid lokatsioone; kodusid, kohvikuid, baare ja nii edasi. Kogun võimalikke võttepaiku Münchhausen Productionsile, et kui neil võtted tulemas, siis on kohe tugev andmebaas olemas. Samas oleks siin hea töökoht vabakutselisele. Hakka lokatsioonieksperdiks, kogu endale arvestatav andmebaas ja paku oma teenust fotograafidele, produktsioonidele jne. Tegelikult töökohti on palju , mida võiks täitsa ise nullist leiutada.
Stuudio 35
Mida arvate eesti moefotodest?
K: Klassikalist turvalisust on Eestis liiga palju. Kõik on hele, terav ja fookuses. Võiks olla rohkem edgy, pisut hullumeelsust. Kõik ei pea olema alati kliiniliselt nii korras. See pole aga fotograafide süü, vaid pigem on tihti küsimus kliendi piirangutes ning suurte ideede puhul ka eelarves.
Stuudio 35
Stuudio 35
Kus teie töid on avaldatud?
K: Anne & Stiil, Eesti Ekspress, Mood, YU Magazine.
P: Anne&Stiil
Keda te kõige rohkem soovikiste pildistada?
K: Ma arvan, et kõige rohkem tahaks tegelikult pildistada dokumentalistikat – näiteks pärismaalasi või šamaane.
P: Mulle väga meeldiks pildistada inimesi, kes keskkonna heaks midagi head korda saadavad.
Stuudio 35
