by Liisa Ady Oks | juuli 27, 2018 | Avalehele, Kultuur, Kunst
On ammu teada, et sinine ja roheline on rahulikud ja usaldusväärsed värvid, punane kirglik, aga ka viha tekitav ning kollane rõõmus ja entusiastlik. Need teadmised on meisse meid ümbritseva maailma kaudu kodeeritud ning on olnud aineseks lugematutele kunstiteostele, muusikapaladele ja kirjutistele. Kas olete aga mõelnud sellele, et keegi võib värve hoopis teistmoodi tajuda?
Teatud bioloogiliste tõikade vastu siiski ei saa. Punane on esimene värv, mida laps nägema hakkab, sest selle pikk lainepikkus jõuab lihtsamini silmadeni. Sünd ja surm seostuvad punasega, nõnda ka tapetud loomad ja sõjas voolav veri. Samamoodi punased on mürgised marjad, tuli ja tänapäevased keelumärgid, sest see püüab meie pilku. Punane on läbi aegade olnud oluline kunstis ja religioonis, sellele omistati maagilisi tähendusi – Eestiski seoti randme ümber punaseid käepaelu – ning seda seostati kangelaslikkuse ja ristilöömisega. 1
Mis oleks aga siis, kui keegi ütleks, et tema päike on punane? Või sümboliseeriks aktsiaturul tõusu punase, mitte rohelisega? Vastavalt Jaapanis ja Ida-Aasias ongi eelnev täiesti tavaline. 1 See näitab, et kuigi värvidel on meile evolutsioonist tingituna suur mõju, pole värvitaju mõjutamata ka kultuuriruumist.
Siinkohal oleks sobiv sisse tuua ka keelte evolutsioon. Vanasti usuti, et igal kultuuril on põhilised sõnad iga vikerkaarevärvi jaoks. 1960-ndatel võrdlesid oma märkmeid aga kaks teadlast, Paul Kay ja Brent Berlin. Esimene neist oli uurinud tahitilasi Vaikse ookeani lõunaosas, teine tzeltale hõimu Mehhikos. Mõlemad uskusid, et saab olema raske, kuna neile oli öeldud, et rahvad jaotavad vikerkaart peaaegu suvaliselt. Üllatav oli aga, et tulemusi kõrvutades võis näha, et mõlemal rahval oli värvide jaotus inglise keele omale väga sarnane, kui välja jätta tõsiasi, et neil oli sinise ja rohelise jaoks üks sõna. Californiasse kolinud Kay ja Berlin palusid oma õpilastel koguda värvitermineid 20-lt San Francisco lahe äärselt keelelt ning avaldasid raamatu „Basic Color Terms: Their Universality and Evolution“. Kokkuvõtteks leidsid nad näidete põhjal, et kõigil kultuuridel on sõna musta (pimeda) ja valge (heleda) jaoks. Kui on kolmas termin, siis on selleks punane. Kui on neljas ja viies, on need roheline ja kollane (järjestus varieerub puhuti). Seejärel tuleb sinine. Kõige kõrgemal tasemel olevatel keeltel on 11 põhilist värviterminit: must, valge, hall, punane, oranž, kollane, roheline, sinine, violetne, roosa ja pruun. 2
Kahtlemata oli 20 rahvast maailma mastaabis vähe. Oma teema edasiarendamiseks koostasid nad 1970-ndatel ulatusliku misjonäride võrgustiku abil raamatu nimega „The World Color Survey“, mis sisaldas 110 kirjakeeleta rahva värvisõnu. Leiti, et kõigil rahvastel oli siiski vikerkaarevärvide jagu sõnu olemas. Selle seadis kahtluse alla Alexandre Surrallés, kes väitis, et candoshi rahva esindajatel pole värvitermineid, vaid kui neile näidata värvilist laiku ja küsida „Missugune see on?“ (neil pole ka sõna värv), ütlevad nad ainult sama värvi esemete nimetusi. Pealegi öeldi keraamilisel alusel oleva laigu kohta pigem nagu küps puuvili ja maas oleva laigu kohta nagu veri. Kuna värvisõnad ei tohiks sõltuvalt olukorrast muutuda, olla mingi eseme nimetused ja/või käia üksnes konkreetse esemete grupi kohta, leidis Surrallés, et candoshidel värvisõnu polegi. 2
Seega põhiline erinevus, millised värviterminid inimestel on, seisneb viisis, kuidas värve grupeeritakse. Kuigi teadlased on üsnagi segaduses, võib siiski arvata, et olemas on mingisugune värviterminite evolutsioon. Kuigi vahel eksisteerivad meil kõigil ka ühised värvide kategoriseerimise viisid (seda on näidanud katsed beebidega), on igal rahval oma kultuur, keel ja viis maailmast aru saada. See muudab ka teadlaste töö raskemaks, eriti kui näiteks Malaka poolsaare elanikud sobitavad kokku sinise ja punase ning ütlevad seletuseks, et mees ja naine käivad kokku. 2
Põhjuseid, miks sellesse teemasse värviterminite evolutsioon sisse tuua, on mitu. Kas poleks loogiline, et kui mingil rahval puudub sõna violetse värvi jaoks, näevad nad seda kultuurist sõltuvalt pigem siniselt või punaselt, peaaegu unustades violetse olemasolu? Seda uuriti Namiibias elavate himba inimestega, kellel pole sõna sinine. Kui neil paluti eristada rohelistest laikudest sinine, oli see neile raske või lausa võimatu. Rohelise jaoks on neil aga palju sõnu ja eri rohelistel vahet tegemine lihtne. Seega tehti vastupidine eksperiment (suur hulk rohelisi laike, üks veidi erinev) inglastega, kellel oli raske erinevust leida. 3
Kultuuriruumis, milles pole sinise värvuse jaoks kasutusel sõna, on inimestel raske sinist värvi eristada: nende jaoks näib see rohelisega sarnanevat. Foto allikas sciencealert.com.
Kas suudad toonilt erineva rohelise ruudu tuvastada? Foto allikas sciencealert.com.
Veel üks huvitav seos kultuuri, keele ja värvide vahel on vene keeles, milles tähistatakse erinevate sõnadega hele- ja tumesinist. Seetõttu tajuvad venelased spektri siniseid toone nüansirikkamalt. Seda testiti mõõtes nende aju aktiivsust, kui neil paluti sinise toone eristada, ja võrreldes seda teiste omaga. Professor Anna Franklini sõnul leiti, et ajutegevuses esines küll erinevusi, kuid need ilmnesid alles mõne aja jooksul pärast värvi vaatamist. See näitab, et eri rahvustest inimesed ei näe värvi teistmoodi, vaid hoopis tajuvad neid erinevalt. 4
Ning lõppude lõpuks, kas mäletate musta ja tumesinist kleiti? Või siis ikkagi valget ja kuldset?
Isegi sama kultuuriruumi või pere raames on igaühe silmad, kolvikeste arv ja nägemine individuaalsed. Seega pole sugugi ime, et kipume erinevalt nägema. Vahe on ka meeste ja naiste nägemises. Naised suudavad eristada väikeseid lainepikkuse muutuseid paremini kui mehed ja neil on ka laiem värvisõnavara. Ekraanil vilkuvaid tulesid märkasid aga mehed paremini, samuti olid nad edukamad erksuse määramisel, mille pärast võivad nad olla paremad ka kiire liikumise ja detailide nägemises. Põhjuseks võib olla testosterooni hulk, mis põhjustab neuronite paigutuse. Meestel on suurajukoores (eriti selle visuaalses osas) rohkem testosterooniretseptoreid, mis põhjustab teistsuguse nägemise. Ilmselt oli kiire liikumise ja ereduse märkamine vajalik küttimisel, värvide eristamine aga korilusel. Samadel põhjustel on meestel ka parem nägemine kaugele ja naistel lähedale. 5
Kokkuvõtteks võib öelda, et pole ime, kui esile kerkib aina enam selliseid kleidifenomene, sest värvus on teadlaste sõnul väga subjektiivne. Teiste kultuuride värviterminite kohta on aga just selle subjektiivsuse tõttu võimalik palju uut ja huvitavat teada saada, lisaks annavad need väärtuslikku infot keelte arengu kohta. Ehk peaksime meiegi oma arhailise viisi värvusi kirjeldada – lisades sõnade lõppu -karva – tagasi laiemasse kasutusse tooma?
1 https://www.colormatters.com/the-meanings-of-colors/red
2 https://www.sapiens.org/language/color-perception/
3 https://www.sciencealert.com/humans-didn-t-see-the-colour-blue-until-modern-times-evidence-science
4 https://horizon-magazine.eu/article/how-we-perceive-colour-depends-our-culture-and-language-prof-anna-franklin_en.html
5 https://www.psychologytoday.com/us/blog/brain-babble/201504/when-it-comes-color-men-women-arent-seeing-eye-eye
Autor Liisa Ady Oks
Toimetaja Taali Kuuskla
by Helena Karu | juuli 18, 2018 | Elustiil, Helena Karu
Soojad toonid — kollane, oranž, punane, kuldne — meenutavad tuld, kuumust ja päikesepaistet. Sellistel fotodel ja kunstiteostel on mõnus aura ning oma elujõulisuse tõttu sobivad need hästi põhjamaise inimese koju.
Sisekujunduses on soojadel värvidel ergastav mõju, mistõttu sobivad punane, kollane ja oranž hästi ruumidesse, kus on kiire ja ergas inimtegevus — näiteks söögitubadesse ja kodukontoritesse. Need elavdavad vestlust ja mõjuvad meeliülendavalt, samas on oht, et need muutuvad liiga domineerivaks. Sellisel juhul tuleks tasakaaluks lisada näiteks valget või valida mõne sooja tooni pastelsem variant. Puhas punane toon on kõikidest värvidest kõige intensiivsem ja tõstab adrenaliini, kollased ja kuldsed toonid aga mõjuvad hästi loovusele. 1
Visuaalselt mõjuvad soojad toonid justkui oleksid nad vaatajale lähemal, tänu sellele loovad need hubase mulje ning sobivad kasutamiseks suurtes ja steriilsetena mõjuvates ruumides. Et avara magamistoa üldmuljet soojemaks muuta, on hea valida mahedam toon, nagu terrakota või karamellivärv. 2
Foto autor Bryce Stanten Dunnam.
Foto autor Mahmoud Ahmed Hamam.
Kunstnikud eelistavad üldiselt sooje toone külmadele. Ühes uurimuses võrreldi suvaliste fotode ja kunstitööde pikslite alatoone. Ilmnes, et kunstnikud olid oma töödes kasutanud rohkem punast, oranži ja kollast, kui looduses tegelikult esineb. Sellel on mitu seletust. Üks põhjus võib olla tõsiasi, et sinine pigment oli kunagi raskesti kättesaadav ja kallis. Teine põhjus on kuldse värvi kasutamine jumalikkuse edasiandmiseks — kuldse alatooniga objektid sümboliseerivad kõrgemat jõudu ja paradiisi, surmajärgset elu, järgmist tasandit, mille poole püüelda. Psühholoog ja filosoof William James intervjueeris inimesi, küsides neilt, mil momendil olid nad tundnud end eriti inspireerituna ning kogenud isegi ilmutusi. James täheldas, et paljud nendest ilmutustest olid kuldsetes toonides. Kuldne domineerib ka paljude kirikute interjöörides. Kolmanda seletusena eelistatakse alateadlikult sooje värve põhjusel, et paljud söögiks kasutatavad küpsed viljad on kas kollased, punased või oranžid. 3
Autor Jasper Francis Cropsey (1823–1900).
Vähesel määral külmade toonide kasutamine aitab kontrasti luua.
Autor Leonid Afremov.
Kuigi jahedates toonides fotod on teravamad ja selgemad, siis soojad toonid mõjuvad kutsuvamalt ja annavad rohkem emotsioone edasi. Sooja tonaalsuse saamiseks on lihtne viis ära kasutada madalat ja sooja päikesevalgust, mis esineb paar tundi peale päikesetõusu ning enne loojangut. Teine võimalus on sooje toone töötlusega võimendada või kasutada pildistamisel värvilisi valgusallikaid ja filtreid ning mängida kaamera seadmetega, et reguleerida värviulatust, tumedust ja heledust.
Foto autor Matt Rigg.
Foto autor Caroline Zenker.
Foto autor Eikki Voolaid.
Kasutatud allikad:
1 https://www.hsviimistlus.com/huumlva-notildeu–uudised/soojad-jahedad-ja-neutraalsed-toonid
2 http://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustusjadisain/hea-teada-oska-teha-vahet-soojadel-ja-kulmadel-toonidel?id=81023357
3 http://gurneyjourney.blogspot.com/2013/08/why-do-artists-prefer-warm-colors.html
Autor Helena Karu
Toimetaja Elisabeth Kaukonen
by Liisa Ady Oks | juuni 21, 2018 | Avalehele, Disain
Sinise ja oranži kooslus interjööris.
Juba aastasadu tagasi märgati, et olemuselt täiesti erinevad värvid muudavad üksteist erksamaks. Kui koostati esimesed värviringid, sai kõik selgeks — need värvitoonid paiknevad üksteise vastas. Eriti lihtne on vastandvärve aga kindlaks teha neid üksteise kõrvale paigutades — kahe kõrvuti asetseva vastandvärvi vahele tundub justkui peen must joon tekkivat. Samuti võib näiteks pärast kolmekümmet sekundit punase värvi vaatamist pilku valgele seinale suunates näha rohelist laiku. Otse loomulikult kasutati seda teadmist varemgi — mõelgem kasvõi Jan Vermeerile. Just impressionistid olid aga need, kes tõid vastandvärvide võlu massidesse, sest neil oli ligipääs suurele hulgale küllaltki odavatele ja erksatele masstoodangu värvidele. Kui varem oli tulnud maksta kallist hinda, et osta veidigi kehva kvaliteediga erksat pigmenti, siis järsku oli kunstnike käsutuses tohutu kogus värve. Kuigi impressionistide peamine leivanumber oli objektide kujutamine nii, nagu need tunduvad, mitte nii, nagu need tegelikkuses eksisteerivad, siis kasutasid nad ka vastandvärve rohkem kui keegi teine iial varem. Tähtis oli luua muljeid, seetõttu on impressioniste nimetatud ka muljemaalijateks.
Vastandvärvid asuvad värvirattal üksteise vastas.
Kollane ja violetne. Oranž ja sinine. Punane ja roheline. Need kombinatsioonid tunduvad alguses sobimatud, ent tegelikult täiendavad üksteist suurepäraselt. Ei pea palju vaeva nägema, et leida näiteid vastandvärvide kasutamisest sisekujunduses. Mõjukatest sisekujundajatest on neid oma töös kasutanud Dorothy Draper¹. Talle oli omane luua tugevaid kontraste nii värvigammas kui ka mööblivalikus: mõisalikult baroksed või renessanslikud esemed käisid käsikäes kaasaegsetega. Tema julgetest värvivalikutest šnitti võttes on võimalik luua ruume, mis panevad lausa aukartust ja imetlust tundma. Samas aga leidub ka uusi tulijaid, kellele need toonid inspiratsiooni on pakkunud. Näiteks India Mahdavi disainib enamasti lahendusi², milles peamist rolli mängivad kaks primaarvärvi või murtud tooni, ning kombinatsioon mõjub mahendatult, ent mängib kujunduses olulist rolli.
Kuidas aga vastandvärvid enda jaoks sisekujunduses ja muudes eluvaldkondades tööle panna? Selleks on mitmeid viise. Kui panna tuppa punased seinad ja roheline diivan, võib see visuaalselt eriline ja kaunis välja näha, sobides ideaalselt mõnda muuseumisse või villasse pilku püüdvaks ruumiks. Just seetõttu armastavadki professionaalsed sisekujundajad vastandvärve — need tekitavad emotsioone. Kujutage või ette päikselist kollast tuba, mille akendel ilutsevad violetsed kanniksed või siis müstiliselt tumelillat ruumi, milles püüab pilku üksik kuldne sohva! Sõltuvalt värvide kogustest ja suhetest võivad emotsioonid varieeruda müstilisusest kodususeni.
Ruumi püsivalt paigutatud lillat võivad täiendada kasvõi kollased lillekimbud.
Samas aga ei pruugi vastandvärve täis ruumid oma tugeva kontrastsuse tõttu elamiseks sobida. Näiteks jätavad punased seinad ruumist tegelikkusest väiksema ja valgusvaesema mulje ning mõjutavad meid, pannes meid kergemini ärrituma. Punane koos rohelisega võib tekitada see-tuba-on-nii-intensiivne-et-ma-ei-suuda-siin-üle-viie-minuti-olla tunde. Seega tuleb eluruume kujundades teha kompromisse. Muidu neutraalsetes toonides toale vaid oranžide patjade või aktsentseina lisamine võib jätta viimistlemata mulje, ent killuke sinist mõne sisekujunduselemendi näol tasakaalustab oranži. Sel viisil jäävad rahulikud toonid põhiliseks, ent vastandvärvid toovad ruumi elevust.
Et vältida liiga intensiivset punase ja rohelise kooslust, tasub neid kasutada aktsendina.
Ent vastandvärvid ei pea alati olema intensiivsed või pilkupüüdvad. Üks kergemaid viise luua unikaalne, kuid meeldiv tuba, on kasutada vastandvärvide murtud ja pastelseid toone. Näiteks heleroheline ning -roosa on tuttavad juba rokokooajastust ning tibukollase ja lavendlilillaga ehitud ruum võib mõjuda korraga maheda ja uuenduslikuna.
Rääkides uuendustest — kui plaanite oma tube ümber kujundama hakata, pidage meeles, et alati tasub alustada suuremast mööblist, jätkata detailidega ning alles siis valida seina toon. Kuigi vastandvärvid on väga efektsed, on nende mõju siiski nii tugev, et enne seinte värvimist tuleks visandada disain ning koju tuua hulk värvikarte. Siinkohal pidage meeles, et värvitoon pisikesel näidiskaardil mõjub alati heledamana kui sama toon seinapinnale kantuna. Alustuseks tasuks katsetada väiksemate pindade ja seintega, et mitte sattuda juba eelnevalt kirjeldatud ruumi, milles viibimine on intensiivsuse tõttu rõhuv. Samuti võiks olla ettevaatlik punase ja rohelise vahekorra ning heleduse-tumedusega, sest muidu võib tuba ruttu muutuda aastaringseks jõulumaaks.
Tänapäeval on meie käsutuses sadu ja sadu värvitoone ning lõputult võimalusi, kus neid kasutada: tekstiil, värvisegud, keraamika, rõivad, interjöör ja eksterjöör ning kaamerad, mis kõik need toonid tõetruult fotole püüavad. Igal momendil ümbritseb meid rohkem värve kui iial varem. Olgem siis julgemad värve kasutama, sest nendega maitsekalt interjööri vürtsitades jätavad nad kustumatu mulje.
¹ Dorothy Draperi disanitud ruumid: https://www.dorothydraper.com/commercial/
² India Mahdavi disainilahendused: http://www.india-mahdavi.com/32/projects/bars-restaurants/germain.html; http://www.india-mahdavi.com/1056/projects/exhibitions/ralph-pucci-new-york.html
Autor Liisa Ady Oks
Toimetaja Triinu Mölder
by Eeva Aleksejev | nov. 2, 2017 | Ilu & Mood
Laupäeval 4. novembril esitleb rahvusvaheliselt tunnustatud värviekspert Raija Lydecken uut raamatut „Värvivapustus“. Pikaajalise kogemusega värviekspert Raija Lydecken toob raamatus välja probleemi, et maailm on kaoses. Inimesed on riietatud üksluiselt hallidesse, mustadesse või valgetesse toonidesse. Märkamatuks jäädes sulanduvad nad ühevärviliste majade ja sombuste tänavatega linnapilti. Ülejäänud inimesed aga segavad ja sobitavad värve omavahel nii, et need lausa karjuvad: vaadake mind!
Värviteadlikkus ei ole kellegi isiklik arvamus, vaid süsteem, mis on kestnud sajandeid. Selle süsteemi järgi pannakse paika värvid suurettevõtete reklaamides, staaride- ja tippärimeeste riietuses ning Hollywoodi filmides. Nimetatud süsteemil raamat põhinebki. Olenemata ametipositsioonist saab lugeja enda jaoks väga tugeva konkurentsieelise töötamaks moe- ja iluvaldkonnas + tööriista, mida enda kasuks rakendada. Raamat koosneb kahekümne kaheksast peatükist 160 leheküljel, kus on enam kui 70 fotot, nende seas värvikaardid, mida lugeja koheselt saab hakata enda jaoks kasutama.
„Kes ei sooviks end tunda enesekindla, eduka ja õnnelikuna? „Värvivapustus“ annab nõu, kuidas panna õiged värvivalikud riietuses, aksessuaarides ja ruumisisustuses enda kasuks tööle. Veelgi enam, olles selgeks saanud oma „värvikoodi“, on võimalik rõivaid ostes oluliselt nii aega kui raha kokku hoida. Rohkete näidistega pikitud raamat paneb mõtlema värvide tähtsuse üle meie elus ja annab sõna otseses mõttes elule värvi juurde. See on hea teejuht kõigile, kes veel ei tea, missugused värvid neile sobivad,“ kirjeldab raamatut Dr. Hauschka kosmeetik ja koolitaja Margit Järva.
Raamatu esmaesitlus toimub laupäeval, 4. novembril kell 14:00 Viru keskuse Rahva Raamatus. Esitluse käigus tõestab autor kõigile külastajatele visuaalselt värvide toimet, nii et igaüks saab oma silmaga veenduda, kuidas värvid tõepoolest elavad oma elu ning et neil on meie üle suurem mõju kui me arvata oskame. Raamat on müügil raamatupoodides Rahva Raamat. Interneti vahendusel saab raamatut tellida veebilehe kaudu.
by | okt. 11, 2016 | Ilu & Mood
Kas oled mõelnud, kui palju mõjutab õigete värvide kandmine Sinu välimust? Kas tead, et igale inimesele sobib erinev värviskaala? Nii nagu looduses on kõik harmoonias, nii ka inimeses, kui ta oskab leida endale õiged värvid teda kaunistama.
Mis juhtub, kui kannad endale sobivaid värvitoone?
- Võib muuta nooremaks ja tervemaks, ei pea kasutama nii palju meiki.
- Muudab teiste inimeste jaoks visuaalselt usaldus- ning austusväärsemaks.
- See võib aidata sul valida riideid, mis oleksid harmoonias sinu endaga ning seeläbi ka omavahel.
- Aitab sul teha rõivaste osas targemaid otsuseid, vältides emotsioonioste, mida hiljem kahetseda võid.
- Annab uusi väljavaateid uute toonide osas, mille peale varem ehk ei tulnud ning mis tegelikult võivad hästi sobida.
Mis võib juhtuda, kui kannad enda sobivusele valesid toone?
- Laiguline ja ebaühtlane nahatoon.
- Naha punasuse ja kollasuse tooni rõhutamine.
- Toob välja ebatäiuslikkused nagu topeltlõug, kollased hambad, tumedad silmaalused.
- Hallika kahvatu jume teke.
- Võib tekkida efekt, kus individuaalsed näojooned näivad kaduvat.
- Inimesed võivad pöörata tähelepanu pigem kriiskavale toonile, mida kannad, kui sulle endale (harmoonia puudumine).
- Näonahk võib kumada sama värvitooni varjuga, kui toon, mida kannad.
Selle aasta oktoobris toimub Tallinnas värvide teemaline koolitus, mis annab lisateadmisi, kuidas kasutada värve meigis ja riietuses.
Õppepäev on tehtud väga praktiliseks. Eesmärgiks on anda ilutegijale oskused kuidas igapäevaselt oma töös tunda ära erinevad persoonid ning värvitüübid. Teeme ka näidis šoppamist, kus on hea oma teadmised kohe praktikasse panna ning leida endale sobiva värviga riideid.
17.oktoober Stuudio35 ruumides, aadressil Kopli 35, Tallinn. Kohtade arv piiratud!
Rohkem infot leiad siit.
17.oktoober toimub pilootkoolitus, seega kehtib varajatele registreerujatele väga soodne hind!
